Читать книгу Topeltelu - Alan Shayne - Страница 4

Freud kirjutas: „Töö ja armastus– armastus ja töö– ongi kõik. Armastus ja töö on meie inimlikkuse nurgakivid.”

Alan Shayne ja Norman Sunshine on väljendanud sama mõtet igal real oma raamatus, mis tähistab nende kahe kooselu. Me teame, et on ülim õnn leida inimene, kes on sinu teine pool. Nende avantüür ning armastuse ja kaksikelu ehitamise argipäeva üksikasjad meenutavad meile meie enda kogemust kahe inimese ühtekasvamisel, kumbki omaette ja ikka koos.

Need kaks meest ei töötanud just lihtsates valdkondades. On vaja jõudu ja paindlikkust, et võtta ettetulevaid kurve, kihutada alla ja uuesti üles tagasi rühkida hiiglaslikus meelelahutuse konglomeraadis või Warholi-järgses kunstimaailmas, kus kunst ja mood lahutamatult seguneb. Nad olid oma ametis edukad ja tulid koju, ellu, mida täitis armastus, vahel ka lahkhelid, ning pikad pidevad keskustelud, mis on parim kaitse sissetallatud radade ja autopiloodil tegutsemise vastu.

Kui mina, nende sõber, olin Hollywoodis uustulnuk, oli minu mentoriks Billy Wilder, kes aitas mind igal moel, suunates mind nii filmitehnikas kui ka kommetes Ameerika väikelinnas, kus tol ajal filme tehti. Kui ma oma esimese filmi kallale asusin, tuletas ta mulle meelde, et ma ei unustaks pärlite jaoks ka nööri varuda. See oli hea nõuanne. Alani ja Normani raamatu nöör – kuhu istutada puid ja lilli, keda lõunale kutsuda ja mida pakkuda, aastaajad ja nende nautimine – muutuvad sama tähendusrikkaks kui kaalukad otsused.

Raamatu lõpupoole on toimunud nihe riigi kultuuris ja õigussüsteemis ning need kaks meest abielluvad: kaalukas ja mõistlik otsus. Ei saa neid mitte rõõmuhõisetega tervitamata jätta, kui nad hobused lahti rakendavad, koju lähevad, kujutledes, et ees ootab ratsasõit päikeseloojangusse.

Mike Nichols aprill 2011