Читать книгу Sina ei pea mitte imestama - Aleksander Torjus - Страница 6

Mõned noortele mõeldud seadused, mida tuli hoolega järgida, muidu ootas karistuste ahel. Vana võrdub siin seeruga, mõlemad võisid kohaldada samu seadusi.

• Noor ei tohi voodil pikutada, istuda, toetuda, asetada voodile esemeid.

• Kui noored istuvad (näiteks Lenini toas) ja sinna siseneb vana, peavad nad kohe tõusma valveseisangusse, uksele kõige lähemal olev noor peab karjuma käsklust „Valvel!”. Istuda võib vaid vana loaga.

• Kui noor soovib mingisse ruumi siseneda, peab ta uksel hoolikalt kontrollima, et toas ei viibi vanakesi. Kui ruumis on vana, peab temalt sisenemiseks luba küsima. Kui vana ütleb: „Astu sisse!”, võibki sisse astuda. Kui vana ütleb: „Lenda sisse!”, siis tuleb mõni meeter uksest taganeda ja seejärel kätega vehkides hooga sisse joosta – lennata. Kui tuleb käsk „Rooma sisse!”, siis tulebki sisse roomata.

• Mitte mingil juhul ei tohi taskutes olla midagi söödavat, karistuseks on mitme leivapätsi söömine ilma veeta. Kui enam süüa ei jaksa, topitakse leib vägisi suhu.

• Kunagi ei tohi kurta tühja kõhu üle, karistus on sama (leivasöömine).

• Ei tohi kurta väsimust. Vanad lasevad siis ühel inimesel puhata, teised saavad aga samal ajal meeletut jooksutamist. Õhtul antakse käsk puhanu „ümber kasvatada”, tema pärast said ju ülejäänud jooksutada.

• Ei tohi näidata head tuju, alati leidub keegi, kes on huvitatud selle rikkumisest.

• Käed ei tohi taskutes olla (ka talvel).

• Öösel tuleb alati reageerida vanade küsimustele. Näiteks vana käsklus: „Kolm kontrollnorsatust!” Noored peavad kooris kolm korda norsatama. Kui aga kõik on magama jäänud ja vana ei kuule nõutud kolme norsatust, siis on unetu öö neile (noortele) garanteeritud.

• Käsklus „Ventilaatorid sisse lülitada!” tähendab seda, et noored peavad hakkama käterätikutega vehkima, imiteerides ventilaatorite tööd.

• Kui vana soovib unejuttu kuulata, tuleb talle muinasjutte või teisi huvitavaid lugusid jutustada, kas või hommikuni.

• Vöörihm peab olema pingutatud vastavalt pea ümbermõõdule lõua alt kuklani. Mitu keerdu on võimalik rihmale pandlast peale teha, nii mitukümmend korda peab tegema kätekõverdusi või kannatama „vineeri läbilöömist” – lööke rusikaga rinnapiirkonda.

• Rihm võis olla pingutatud ka määrustiku järgi. Selleks võeti määrustikuraamat, avati laual ja seati raamatu ümbermõõdu järgi ka rihma pikkus, mis oli üldjuhul lühem kui pea ümbermõõt. Nii tehti protestijatega, kes arvasid, et rihma ülemäärane pingutamine ei vasta määrustikule.

• Siinjuures tahaks lisada, et suhtlemine noortega toimus ainult kõva karjumise teel, millele lisandusid kõikmõeldavad venekeelsed ropud sõnad. Karjumine pidi halvama inimese tahtejõudu ja sundima vastuvaidlematult tegema kõik talle antud käskude järgi. Ja üldjuhul see nii oligi.

• Naljatades öeldi, et kui sinu peale sülge pritsides karjutakse, siis armees võrdub see sõbraliku vestlusega.

••• 

Mõned seadused omavaheliseks suhtlemiseks. Ei kehti vanade ja noorte vahel. Need seadused aitasid sõjaväes ellu jääda ja inimesena teenistuse lõpuni vastu pidada.

• Kõige tähtsam! Ära kunagi tee kellegi eest midagi, mida ta saaks ka ise teha.

• Ole puhas, habe aetud, saapad puhastatud, riided pestud. Armees luges väga palju välimus, ainuüksi sellega saavutati mingisugune respekt.

• Ära kunagi kaeba teiste peale ega oma raskuste üle.

• Ära näita välja kõhklust ja argust, ole otsusekindel.

• Ära söö üksinda või mustadest nõudest.

• Ära näita välja nälga ja mis veel hullem, ära korja üles toidujäänuseid.

• Kui keegi lööb, löö vastu. Ära karda verd!

• Kui näed, et teisiti ei saa, löö esimesena.

• Ära usalda ohvitsere, neil ei ole sinust sooja ega külma.

• Ära usu mitte kedagi.

• Ära unusta solvanguid, võimaluse korral maksa kätte.

• Unusta viisakus. Armees on viisakus arguse tundemärk. Kõige hullem sõimusõna oli „intelligent” ja selle mõiste alla mahtunud poiste elu oli väga raske. Ole nagu kõik teised.

Eks neid seadusi oli veel, aga põhilised on nüüd välja toodud.

••• 

Hommikul viis minutit enne kella kuut pandi tuled põlema. Siiani meenutan ma pea kohal süttinud päevavalguslambi undamist, mis tähendas tagasitulekut põrgusse.

Seejärel kõlas käsklus: „Podjom!” Tõlkes pidi see tähendama ülestõusmist, reaalselt pidime neljakümne viie sekundi jooksul olema rivis, kõik nööbid ilusti kinni ja müts peas. Tavaliselt juhtus aga nii, et vaevu rivisse jõudes kuulsime uut käsklust: „Otboi” – voodisse. Siis pidime aga kolmekümne viie sekundi jooksul tagasi voodis teki all olema, kusjuures riided pidid olema teatud reeglite järgi taburetile sätitud ja saapad seisma jalarättidesse mähitult kõrval.

Hommikuti ei olnud eriti aega seda korrata, päevakord sundis oma ajalimiidiga peale, õhtuti võis aga üles-alla hüppamine kesta tunde. Vahekäik, kus taburetid riietega seisid, oli küllaltki kitsas. Kui mõlema korruse naridelt pudenes inimesi ja kõik püüdsid meeleheitlikult riidesse panna, siis liikumisruumi õieti ei olnudki. Suure kiiruga pandi võõraid riideid selga, saapad läksid segamini ja üleüldse valitses kohutav segadus, kus „rahvaste sõpruse” vaimus läksid käiku rusikad, peaasi, et õigeks ajaks rivisse jõuda. Rivis olles aga kontrolliti, et riided ja saapad oleksid ikka omad, rikkujaid ootas öine töö hommikuni, mõttetut tööd aga jätkus küllaga.

Kui näiteks ei jõudnud nööpi kinni panna, võis saada tugeva rusikalöögi just selle lahtise nööbi pihta. Vene sõdurinööp oli aga küllaltki massiivne metallitükk. Seda lööki nimetati vineeri läbilöömiseks. Pärast lööki tungis aas naha sisse ja olenevalt nööbi asukohast võis väga suurt valu teha, rinna piirkonnas aga isegi hingamise peatada. Kontrolliti üle ka saapad, jalarätid pidid olema õigesti mähitud, vastasel korral ootas samuti löök allapoole põlve jala pihta ja loomulikult öine toimkond. Eriti armastas lüüa pisike aserbaidžaanist seersant, kahjuks ei mäleta enam nime. Ta oli väga lühikest kasvu ja tõeliselt nautis oma võimu endast suuremate üle.

Üks levinuim karistusviis oli sõduririhmaga peksmine. Kes on näinud, teavad, et Vene sõduririhmal oli massiivne metallpannal, mis teatud olukordades pidi täitma relva funktsiooni. Näiteks vanad, kes käisid tihti linnaelanikega kaklemas, valasid pandla tinaga raskemaks ja teritasid ääred teravaks. Rihm mässiti ümber käe ja pandlaga sooritati lööke. Sellesama pandlaga anti ka meile õpetust. Selleks oli käsklus: „Vähi asend sisse võtta!” Vene keeles tähendab vähiasend teatud seksuaalühte poosi, meie pidime aga ette kummardama ja seeru sai siis rahulikult tagumikule pandlaga lööke jagada. Pärast sellist töötlemist ei saanud tavaliselt mitu päeva istuda ja tagumikku kaunistasid viisnurga jäljendid, pandlal oli ju väljaulatuv viisnurga reljeef. Kui olime paarkümmend minutit hüpanud, toimkondi teeninud ja parasjagu peksa saanud, aeti meid tualetti, kui seda hoonet üldse nii nimetada saab.

Tualetiks oli valgustamata, laudadest kokkuklopsitud lobudik, mille põrandas oli kuus auku, kuhu siis pidi oma hädad õiendama. Probleem oli ainult selles, et saja kahekümnele mehele anti selleks aega kolm minutit. „S…da, k..ta, jalarätid ümber mähkida – kolm minutit!” Selline oli käsklus. Kellel suurem kõhuhäda, püüdis kiiremini kohale jõuda, kuid ikkagi võis ees oodata üllatus – vanakesed. Nad kükitasid rahulikult aukude kohal ega lasknud kedagi sisse. Kui aga oli õnne ja kellelgi õnnestuski end augule poetada, siis pimedas oli oht, et tagantpressijad teda lihtsalt ei märka ja teevad ta täis.

Ka siin maksis tugevama õigus ja väiksemad tõmmati jõuga eemale, nii et öösel oli neil jälle palju tegemist pükste pesemisega. Nii lühikese ajaga jõudsid siiski mõned ka suitsu teha, kuid see oli raske tegevus, sest leidus kohe paarkümmend suitsuhuvilist, kes palusid ka ühte mahvi. Viimased mahvitajad hoidsid koni kahe tiku vahel, sest sõrmedega ei olnud seda enam võimalik hoida, ja lõpetaja torkas konijäänuse nõela otsa. Nii tõmmatigi suits praktiliselt sajaprotsendiliselt ära. Siinjuures peab märkima, et tegemist oli filtrita sigarettidega.