Читать книгу Elu dementsusega - Angela Caughey - Страница 7

Esimene peatükk

Varased ilmingud

Kõige esimene märkimist vääriv seik inimese puhul, keda olete juba pikka aega tundnud, võib olla teatav tujutus või siis pole ta käitumine päris tavapärane. Ta paistab teid isegi ignoreerivat või siis näitab välja, et te ei meeldi talle. Kui muutus puudutab abikaasat, võib see viia lahkumineku või lahutuseni.

Loomulik oleks mõelda, et selline pahurus on osa vananemisprotsessist. Käitumises ei pruugi olla midagi spetsiifilist, millest saaksite arstile rääkida, ja te kõhklete, kas öelda midagi inimesele endale, kelle pärast te mures olete. Niisiis jätkate kõike päev päeva järel, leides, et elu muutub üha raskemaks ja esitab üha suuremaid nõudmisi. Need kõik on tavalised olukorrad, ehkki konkreetselt on teie lugu ainulaadne ja sümptomid on igal inimesel erinevad.

Asjade kaotamine, unustamine

Dementsuse varane märk võib olla asjade kaotamine, kuigi selles pole keskeas või vanemate inimeste puhul midagi erilist. Mälu normaalse nõrgenemise ja varajase dementsuse vahel on aga erinevus.

Bernard ja Georgia teostasid oma eluunistuse, kui Bernard jäi vabrikutöölt pensionile ja nad asusid elama golfiraja lähedusse. Juba esimesel pensioniaastal hakkas Bernard aga asju tavalisest sagedamini segi ajama.

Georgia leidis mehe „tähtsad paberid“ sahvrist. „Kuidas, taeva pärast, need sinna sattusid?“ küsis mees, enne kui Georgia sama asja temalt jõudis küsida.

„Pole aimugi,“ vastas Georgia, võttes sisse kaitsehoiaku.

Järgmisel nädalal tuli mehe „kadunud“ rahatasku välja külmikust ning kaheksa nädala eest kadunud lugemisprillid leiti põõsa alt, kuigi selleks ajaks olid juba uued muretsetud.

Kui veidi hiljem sõidutas Bernard Georgia supermarketisse nädala toidukraami ostma, oli Georgia sunnitud tegelikkusele näkku vaatama. Kui ta kilekottide koormaga poest välja tuli, polnud mingit märki ei Bernardist ega autost. Pärast pooletunnist ootamist, mille jooksul kahtlused üha süvenesid, leidis ta telefoniautomaadi ja helistas naabrile: „Tere, Bill, kas meie majas on mingit elumärki näha?“

„Muidugi, Georgia,“ vastas naaber rõõmsalt. „Kõik tuled põlevad ja ma näen, et Bernard istub mugavalt ajalehe ning veiniklaasiga. Miks sa küsid? Kus sa oled?“

Muidugi ei tähenda unustamine alati dementsust. Hooldajad, kes on arusaadavalt tundlikud kognitiivsete võimete allakäigu suhtes, võivad hakata uskuma, et ka nendel on täheldatavad dementsuse sümptomid, sest nad leiavad end unustamas nimesid ega suuda keset lauset vajalikku sõna meenutada. Alltoodud võrdlustabel näitab, mida peetakse normaalseks mälukaoks ja mida mitte.