Читать книгу Sada tundi ööd - Anna Woltz - Страница 9

Mul on selline tunne, nagu astuksin taksost otse filmivõtete keskele. Võtteplatsile, mille kallal on inimesed töötanud nädalaid, et isegi maailma kõige lollimale vaatajale selgeks teha: selle loo tegevus toimub New Yorgis.

Aga et siis päriselt ongi nii.

Kui takso minema sõidab, vaatan põnevusega enda ümber ringi. Tänavat ääristavad kõrged, õhulised, leegitsevates sügisvärvides puud. Enamik maju on viiekorruselised. Nad on punakaspruunid ja ookerkollased ja hallid, lamedate katuste ja graatsiliste metallist tuletõrjetreppidega fassaadidel. Mööda kõnnib kaks tüdrukut, kelle kohta võin kohe öelda, et nad on modellid. Nende jalad on pikad ja peenikesed. Neil on näol tüdinud ilme ja käes suur papptops kohvi. Sellise plastkaanekesega.

Vaatan majanumbreid. Minu tuba peaks olema selle veripunase maja ülemisel korrusel. Välisukse kõrval on korratu rida kellanuppe. Neid on rohkem kui korruseid, nii et võtab veidi aega, enne kui leian vajaliku nime. Seal see ongi, pleekinud tähtedega: Greenberg.