Читать книгу Kirjad tütrele - Dagmar Lamp - Страница 12

Põrnikas!

Tänaseks sa peaksid olema 29 nädala vanune, mis tähendab, et käimas on 27. rasedusnädal. Muidugi, kui sa ükskord sünnid, siis nullitakse su loendurid kõik ära ja vanuse lugemine hakkab jälle otsast peale, umbes nagu ma ei suuda jõuda järeldusele, kuidas peaks vastama küsimusele, kaua me sinu isaga koos oleme olnud: kas koos tähendab kolme aastat või tähendab see seda, et abielus oleme olnud viis kuud (homme!)? Nii et ära väga sellega ära harju, sa saad korra veel olla 29 nädala vanune, kuigi ma täpselt ei tea, kes sel silma peal hakkab hoidma. Ma usun, et kuudes ja aastates on lihtsam arvutada.

Me oleme sinuga nüüd elanud üle sinu nullindad jõulud ja aastavahetuse. Sa pidasid end üleval korralikult, kuigi ööd olid piinarikkad, sest üle magava mehe auku vajunud voodist välja ronida oli äärmiselt raske ja tüütu, aga su lemmikharrastuseks on ju mu põiel tantsida. Aga sa said isegi kingitusi!

Sinu liigutused on muutunud kuidagi eesmärgipärasemateks. Vahepeal on tunne, nagu sa kohendaksid endal patja – täpselt selline tunne on. Teinekord aga ei saa ma üldse aru, mis sa teed või mis on sinu siplemise eesmärk. Siis on jälle aga kõik rütmiline, nagu sa teeksid trenni. Ja ükspäev lõid sa ühe täpselt sihitud tõsise löögiga kõhule tasakaalu asetatud arvuti ümber. Mul juba on plaanid, et sinust saab jalgpallur.

Ma üritan ette kujutada, kuidas sa oma päevi veedad ja mida sa ülevaloleku ajal tajud ja tunned. See on raske ja keeruline, peamiselt sellepärast, et kuigi ka mina olen kunagi oma päevi oma ema kõhus veetnud, ei mäleta ma neist midagi ja nii ei oska kogemusi võrrelda. Aga ma olen kindel, et sa oled teadlik. Ma olen kindel, et sa saad aru, kui ma hoian kätt kõhu peal, sest alati hakkad sa lõpuks selle peale liigutama, justkui morse koodi toksides: „Ma olen siin!“ Ja ma tean, et sulle meeldivad meie õhtused lugemis/muusikasessioonid, sest sa kuulad alati väga tähelepanelikult, mis muusikavalik meil tänaseks plaanis on ja kui muusika vait jääb, hakkad rahutult rabelema. Ma olen sulle jõudnud tutvustada joogahelisid (see oli igav ja sulle ei meeldinud), klassikalist muusikat, siis liikusime edasi džässini ja nüüd oleme jõudnud new wave’ini. Järgmiseks võib-olla indie ja light electro, vaatame. Rokki ma sulle niipea ei lase, küllap sa tutvud Disturbediga sündimise ajal, kuna ma olen kindel, et see on mu sünnitusmuusika.

On olnud ka väga raskeid hetki. Väga raskeid. Selliseid hetki, kui ma olen tundnud, et järgmist päeva ma enam ei jaksa läbi teha. Aga teeme kohe selgeks, mis see tähendab – see ei tähenda mingil juhul, et ma sind kuidagi süüdistaksin. Minu jaoks ei ole mitte sina probleemide põhjus, vaid hoopis … Sina oled see, kelle nimel ma olen nõus seda kannatama. Ei, ka see kõlab valesti … See, et tee sinu saabumiseni on olnud raske, ei ole kuidagi seotud sinuga, vaid ikka minu endaga ja sellega, mis seisus mu elu praegu on. Ja sellega, et paratamatult kaasnevad füüsilised muutused, see lihtsalt on nii.

Aga ma ootan sind väga. Õigemini, ma ootan dekreeti väga, sest siis, on mul tunne, saan ma lõpuks päriselt ootama hakata.

Peatsete kohtumisteni

Disturbed

PS Sinu praegune nimevariant on Donaldiina. Võta heaks.