Читать книгу Kirjad tütrele - Dagmar Lamp - Страница 8

Kallis Põrnikas, Proohor, Noone

Mul on raske uskuda, et sa olemas oled. Pool aega on kuu aja pärast juba läbi ja ma ei saa ikka veel aru, et kuidas sa olemas saad olla. Ma vaatan seda segast ultrahelipilti ja ei saa aru, kuidas see ikkagi nii on. Ja ma olen mures, sest ma ei tunne sinuga sellist sidet, mis võiks ehk juba praeguseks olemas olla.

Lisaks olen ma mures, sest ma peaksin praegu juba hakkama juurde võtma, aga ma kõigun ikka kuskil pooleteise ja kahe kilo vahel ja ma tõesti ei arvanud, et see, et ma kaalust juurde ei võta, hakkab minu jaoks probleem olema. Ilmselt on kõik normaalne ja nii peabki olema ja muretsema ei peaks, aga ma natuke ikka muretsen.

Miski raamat soovitas sinuga rääkida. Aga ma ei oska sinuga rääkida. Ma olen proovinud küll, aga see on imelik ja naljakas ja kuigi ma olen üksinda, teen ma lõpuks ikka näo, et ma rääkisin tegelt kassidega. Sest imelik on rääkida oma tavalises suuruses kõhuga, mille kõhunaha all sa justkui peaksid elama. Ja iga kord, kui ultrahelist on möödas rohkem kui kaks nädalat, hakkan ma muretsema, et sa oled kuhugi ära kadunud. Ma tahaks, et mul oleks kodus ultraheliaparaat, et ma saaks sind aeg-ajalt kontrollida ja su ringisiplemist vaadata. Sest vahepeal on mul tunne, et sa oled reaalne ainult neil hetkedel, kui ma sind ekraanil siplemas näen.

Sest rase olla on igav. Kohutavalt igav! Mitte midagi ei juhtu. Ei ole süda paha, ei taha mingeid imelikke sööke. Kaal ei tõuse. Tissid ka enam ei valuta ja pissil käimisega olen juba harjunud. Ongi kõik. Mulle meenub, et ma ei tohi suitsu teha ja veini juua, ja see on frustreeriv ja ongi kõik. Absoluutselt kõik. Ah jaa, magada tahaks ka kogu aeg, aga kuna ma olen juba loomult hirmus laisk inimene, siis võib selle panna ka iseloomuvea arvele.

Ma tahaks juba, et oleks see aeg, kui ma kasvõi tunneks sind liikumas. Või siis oleks mul ees rohkem kui tavaline kõht, sest mul on sellest tavalisest kõhust juba kopp ees. Oleks see ilus või midagi, siis ma ehk annaks andeks, et see kõik nii kaua aega võtab.

Ma loodan, et sa oled siiski olemas.

Psühho-emme