Читать книгу Edasi. Suvi 2021 - Edasi - Страница 10

Peter Pedak:

elu kulgemise muusika

HARIDUS

Iseäranis tänulik olen aga kadunud teatriteadlasele Reet Neimarile tema “Ööülikooli” loengu “Milleks meile Tšehhov?” eest. Neimar rää-gib, kuidas arvatakse, et Tšehhovi näidendites suurt midagi ei toimu – inimesed soiuvad ja kannatavad. Aga mille pärast nad siis kannatavad? Lühike vastus kõlab: selle pärast, et elu on nii ootamatult labane ja elus on liiga palju vähenõudlikku automa-tismi. Tundub, et kogu aeg kirjutame justkui mustandit, aga puhtandi tege-miseks ei jäägi aega.

Kuulsaim igatsusohe on “Kolme õe” iga vaatuse lõpus kõlav “Mosk-vasse, Moskvasse!”. Realistlik ja pro-duktiivne inimene küsib, miks nad siis ei lähe. Kas ei ole, kuhu minna? On küll! Õdede perekonnal on Mosk-vas lausa maja, isegi aadress on näi-dendis nimetatud. Kas pole, millega sinna sõita? Ka selle taha ei jää asi – linna lähedal on rongijaam…

See loeng paneb mind alati rahu-nenult muigama, ja mitte näidendi-kangelaste koomika, vaid iseenda ängi absurdsuse tajumise tõttu. Tšeh-hov ei naeruväärista neid naljakaid igatsejaid, vaid õpetab kuulama “elu kulgemise muusikat”. Elu ei ole hea, aga väga kallis.

Viimases ühiskonnaõpetuse tun-nis ütlesin koolilõpetajatele: “Sõitke maailmas ringi ja vaadake, kuidas inimesed elavad. Ja ärge täitke oma rännakuid lihtsalt rannas peesitamise või isegi mitte maailma-muuseumides absoluutsete šedööv-rite imetlemisega, vaid mõelge, kui-das elatakse mujal, kuidas on läinud Eestil ja kuidas tahaksite elada teie.” Noor inimene vabas Eestis ei ela kesk kannatusi. Iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva suvel on kohane sel-lele mõelda.

Noor inimene vabas Eestis ei ela kesk kannatusi. Iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva suvel on kohane sellele mõelda.

Paljude teiste traumajärgsete reaktsioonide seas, mida noo-red pärast kolm kuud koolist eemal viibimist väljendasid – kodus sai rohkem magada, oma tegemisi ja tegematajätmisi paremini ajastada – leiti ka, et kaugõpe oli mitmel juhul produktiivsem. See on mõistetav mõttekäik. Eriti kui võtta produk-tiivsust bioloogia või ökonoomika terminina – bio-, sealhulgas ajumassi juurdekasv või eneseharimisette-võtte tootlikkus. Igasugune ühis-tegevus võib indiviidi vaatenurgast tunduda ajaraiskamisena. Mõtelda, lugeda, kirjutada ja arvutada saab ju ka üksi. Sama kehtib paljude ame-tite kohta. Milleks kontorisse ühiselt tabeleid täitma koguneda?

Peale selle, et õpetaja, klassikaasla-sed ja kolleegid segavad keskendu-mist ja süvenemist, ei ole indiviid kindel, kas talle on seda kõike üldse tarvis, mida ette söödetakse. Milleks teha produktiivselt seda, mis on nii-kuinii mõttetu? Silme ette tuleb üks noor sõber, kes umbes 10-aastase poi-sina ohkas: “Mina harjutan siin kla-verit, aga elu läheb mööda.”

Mure kaotatud aja pärast näitab, et inimene võtab ennast tõsi-selt. Ahastuse taga võib olla (sõnas-tamata) eeldus, et “mina olen nii oluline, et oma unikaalset ja väär-tuslikku elu raisata”. Või vastupidi: “Olen nii väärtusetu, et pean ninast vere välja pingutama, et eksistents ära teenida.” Mõlemad mõtteviisid võivad olla head mootorid ja motivaa-torid, aga ka parajad pidurid.

Kui diagnoositud ajukeemilised hädad kõrvale jätta, siis tavapärase

PETER PEDAK on Prantsuse Lütseumi direktor.

eksistentsiaalse ängi vastu pakub head leevendust kirjandus, mis näi-tab: mured ei ole seotud meie isiku ega ajaga. Eeskätt soovitan üle lugeda suuri skeptikuid ja vaimse tervise eksperte. Teraapilist elamust pakuvad näiteks Vana Testamendi Koguja (“Tühisuste tühisus. Kõik on tühine!”) või Puškin oma “Jevgeni Oneginiga”: “See haigus, mida pol-nud meeles / veel meedikutel uurida, / mis aga spleen on ingliskeeles / ja vene keeles on bandraa, / see tõbi vähehaaval oli / ju võtnudki ta üle voli – / ta siiski maha lasta end / ei proovinud, ei kavatsend.”

Tšehhov ei naeruväärista neid naljakaid igatsejaid, vaid õpetab kuulama “elu kulgemise muusikat”. Elu ei ole hea, aga väga kallis.

FOTO: Silver gutmann

10

EDASI. Nr 9, suvi 2021

| Mõtteviis, mis inspireerib