Читать книгу Edasi. Suvi 2021 - Edasi - Страница 12

programmi esimeseks ja kõige nähta-vamaks punktiks asetati LGBT võrd-sete õiguste teema, söekaevanduste sulgemise plaan jäi alles kolmandaks. Osutasin, et mina puht taktikalistel kaalutlustel vahetaksin nende punk-tide järjekorra ära, sest sedavõrd kato-liiklikus ühiskonnas ei pruugi paljud potentsiaalselt energiapoliitika rohes-tamist soovivad kodanikud lihtsalt esimesest lausest kaugemale lugedagi. Vastuseks anti, et Hispaania on ka katoliiklik ja sügavalt, aga LGBT õigusi realiseerib juba seadus. Ning sedagi, et

nn reaktsioonilise perekäsitluse renes-sansi vastu peavad ja saavad seista üksnes inimõigustega mittekauplevad rohelised. Enne programmi avalda-mist seisid Zieloni küsitlustes 11–12% peal, valimistulemus aga jäi napilt alla 1%. Niisugune õppetund siis, koos teabega, et Ungarist valiti samadel valimistel koguni kaks rohelist saadi-kut. Eestist valiti mind (43 336 häält), Eestimaa Rohelised said oma nime-kirjale 986 häält ehk 0,3%.

Miks siis ikkagi riikides, kes nõu-kogude terrorirežiimist külma sõja lõppedes vabanesid ja kus erakonna-maastik kiiresti ning rikkalikuna välja kujunes, ei leidu soodsat kasvupinnast keskkonnakaitset ja modernsust väär-tustavale rohelisele parteile? Ometi oleks justkui ilmne, et nõukogude majandusfilosoofia, mis looduselt armuande ei oodanud, oli saavutanud sellise reostusastme, millega polnud rahul ei töökohti hoidev sotsiaal-demokraat ega ka kirikuvaremeist juurviljahoidlate väljaviimist taotlev kristlik demokraat. Vähemalt Eestis ei olnud puudust ka oskusteabest ning filosoofilisemastki kirjandusest, sest meie aken Euroopasse ehk Soome televisioon ja soomlaste vaimne tugi oli seda siia salakaubana ja avalikult toonud. Rooma Klubi esimene raa-mat “The Limits of Growth” oli meie koduses raamaturiiulis kindlasti aastast 1974, lugesin seda siiski vist alles 1981. Loodusteadla-sed olid ühiskonnas autoriteetsed läbi terve nõukogude aja, sest nende abiga sai vahetevahel mõne eriti vae-nuliku ja reostava tööstusprojekti seisma panna ning kes meist ei mäle-taks looduskaitse argumendi triumfi fosforiidikaevan-duste vastases võitluses. Aga ikkagi – merre on voolanud 30 ja pluss aastat ning endiselt on kasvu piiride teema käsitlus leitav hüüdja häälena ajalehes Sirp1 ning Eestimaa Rohelised ei ole endiselt Riigikogus.

Poliit-tehnoloogilisest vaatepunk-tist on kõik liigagi selge: parteiline

Indrek Tarand:

Eesti ei vaja rohelist parteid, vaid rohelise mõtteviisi jõudmist võimule

Poliitika

Kunagi ammu, 2011. aastal, oli meil koos toonase Euroopa Roheliste fraktsiooni juhi Daniel Cohn-Benditiga juttu, et kor-raldaks ühe seminari roheliste era-kondade olukorrast ja potentsiaalist Euroopas. Pakkusin pealkirjaks küsi-lause: “Miks roheline taim ei taha raudse eesriide taga kasvada?” Eesriie ise oli ju ammu kadunud ning vaba-nenud maatükkidel kasvas võimsalt kõikmasti kristlikke ja vähemkrist-likke demokraate. Mõnevõrra vähem oli näha sotsiaalseid demokraate, aga neid ikka oli. Otse umbrohuna torkas silma ka liberaalide rohkus, kellest paljud küll tekitasid Lääne-Euroopa liberaalide hulgas täiesti nähtavat kimbatust, ikka oma veidi omapärase liberalismitõlgendusega. Aga rohe-liste fraktsioonis, üle-euroopalises, olin kogu Ida-Euroopast üksnes mina. Daniel arvas, et oleks täitsa huvitav mõte, aga juhtis tähelepanu, et roheline poliitikaväljendus kidub ka Lõuna-Euroopas – Itaaliast ei saanud keegi sisse ja Hispaaniast samuti. Polnud poolakaid, ungarlasi ega sloveene jne. On liigne lisada, et seda konverentsi me ei korraldanud, aga ühe praktilise katse Euroopa rohelised küll tegid.

Nimelt enne 2014. aasta valimisi otsustati siiski proovida ning katse-aiandiks valiti suure rahvaarvuga ja Ida-Euroopas ülioluline riik Poola. Sealse rohelise partei (Zieloni) inimesi kutsuti Brüsselisse, vahetati mõtteid ja anti tehnilise abi kõrval ka vist til-luke raha-abi. Märkasin, et valimis-

Euroopas on rohelised parteid võimu juures. Millal Eestis rohelisi tõsiselt võtma hakatakse?

Indrek Tarand on kooliõpetaja, endine Euroopa Parlamendi liige.

1 Kaarel Tarand. “Kasvujutt on tagasi”, Sirp, 7.05.2021

12

EDASI. Nr 9, suvi 2021

| Mõtteviis, mis inspireerib