Читать книгу Laanekuru saaga - Erik Tohvri - Страница 4

Teekonna lõpul vaadatakse ikka tagasi ja meenutatakse teel läbielatut. Arvan, et mind lapsena kasvatanud vanaisa Alfred, eluaegne eesti keele õpetaja, võiks oma tütrepojaga rahul olla, sest tänu temale hakkasin juba neljaviieaastasena raamatute ja kirjanduse vastu huvi tundma. Nii olengi läbi elu olnud kahe isanda teener: tehnika, mis andis leiva, ja kirjanduse, mis tõi rõõmu ja rahuldust. Oma vanaisale Alfredile pühendan käesoleva raamatu nimiloo – ülevaate tema kodutalu käekäigust läbi aastakümnete ‒, mis ilmub esimest korda.

Peale selle on siia raamatusse koondatud minu põhitöö kõrvalt kirjutatud lühiproosat, samuti paar viimastel aastatel ilmunud, aga ka mõned seni ilmumata lühilood. Novell „Udu teel“ on minu debüütteos, mis märgiti ära 1963. aasta Loomingu novellivõistlusel, kannab tolle ajastu pitserit ja on ära toodud originaalkujul. Jutustusena loetav on ka filmistsenaarium „Tuuline saar“, mis sai 1977. aasta võistlusel II (tol võistlusel kõrgeima) preemia. Režissöör Veljo Käsperi muudetud stsenaariumi järgi valmis sellest Tallinnfilmis 1982. aastal film „Pihlakaväravad“. Novelli „Päevast päeva“ kirjutasin oma toonase ettevõtte Venemaalt tulnud direktori kohta ja see tähendas mulle uue töökoha otsimist. Pärast pensionile jäämist astusin kirjandusse juba tõsisemalt – olen kirjutanud Erik Tohvri varjunime all 33 romaani, elulooraamatu „Peeglikillud“ ning avaldanud ajakirjanduses publitsistikat. Suur osa minu teostest on valminud tõsielust ajendatuna, sealhulgas ka käesolevas raamatus esitatud lühinovellid.

Head lugemist!

Autor Hans-Erik Laansalu