Читать книгу Anekdoodipiibel. Kõvasti üle 3000 anekdoodi - Erkki Kõlu - Страница 5

Naine tuleb töölt koju ja leiab köögilaualt paberi, millele on tõmmatud joon. Naine ei saa millestki aru. Ta püüab mehele helistada, aga too ei võta telefoni.

Mees naaseb alles kolme päeva pärast.

„Kus sa ometi olid?!” pahandab naine. „Ma pidin murest hulluks minema!”

„Aga kallis, ma jätsin sulle ju kirja,” õigustab mees.

„Mis kirja?! Seal oli ju ainult mingi joon!”

„Just nimelt! Sellega oli lihtsalt ja selgelt ära öeldud, kus ma olen ja mis ma teen – joon!”

Hoovis istuvad mehed ja joovad peedikat. Neist möödub keegi naine, läheb majaukse juurde, vajutab lingile ja tõmbab.

Uks ei avane.

„Tõmmake kõvemini!” hüüavad mehed.

Naine tõmbab kõvemini. Uks ei avane.

„Veel kõvemini!” karjutakse talle.

Naine tõmbab veel kõvemini, siis veel ja veel, kuni link ära tuleb ning naine selili kukub. Sel hetkel avaneb uks sissepoole ja trepikojast väljub vanamutike.

„Kas see oli teie arust naljakas?!” põrutab vihane naine meestele. „Miks te mulle ei öelnud, et uks sissepoole avaneb?”

„Aga meie arvasime, et teil on ukselinki vaja!” vastavad mehed.

Paddy, Sean ja Seamus satuvad koju minnes purjuspäi teeäärsesse surnuaeda.

„Tulge vaadake, poisid, ma leidsin Michael O’Grady haua,” hõikab Paddy pehme keelega. „Jumal õnnistagu ta hinge. Ta elas 87 aastaseks.”

„See pole midagi!” jaurab Sean. „Siin on keegi Patrick O’Toole 95 aastaseks elanud.”

„Jumal hoidku!” hüüatab Seamus. „Siin on üks vennike 145 saanud!”

„Mis ta nimi oli?” küsib Paddy.

Seamus pingutab kuuvalgel silmi, et näha, mis seal veel kirjas on, ja veerib siis:

„Dublin, km.”

Mees istub kodus, kui äkki hakkavad põranda alt kostma tuhmid mütsud. Kogu pere tardub paigale. Veerand tundi kannatanud, läheb mees korrus allapoole asja uurima. Talle avab purjus naaber, kiiver peas:

„Tere, Jaan! Tule sisse! Ma ostsin batuudi!”

Väikelinna kalmistu väravas võtavad kaks meest viina. Neist möödub matuserong.

„Kes see on?” küsib üks meestest.

„See on Mart. Jõi ja suitsetas kogu elu, lisaks oli veel kõva naistemees.”

Mõne aja pärast kantakse mööda järgmist kirstu.

„Aga kes see on?”

„See on Tiit. Ei suitsetanud, ei joonud, ei petnud oma naist ...”

„Kuule, sõber, nende vahe oli kõigest 20 minutit. Vala aga välja!”

Kell kolm öösel kõlab uksekell. Mees avab ukse ja näeb võõrast purjus meest.

„Vabandage, kas saaksite appi lükkama tulla?” küsib joodik pehmel keelel.

„Kell kolm öösel? Unustage ära!”

Kui mees voodisse tagasi läheb, küsib naine, kes seal oli.

„Ah, mingi joodik, kes tahtis, et ma aitaksin tal lükata.”

„Ja sina ei läinud appi?” pahandab naine. „Kas oled unustanud, kuidas meil eelmisel nädalal auto lumme kinni jäi ja kaks meest seda välja lükata aitasid? Häbi peaks sul olema!”

Mees paneb riidesse, läheb uksele ja hõikab:

„Hei, kas vajate ikka veel lükkamist?”

„Jah,” kostab pimedusest vastus.

„Kus te olete?”

„Istun teie kiigel!”

Purjus mees tuleb koju kell kolm öösel, hiilib elutuppa ja lükkab kella kolm tundi tagasi. Kui naine ärkab ja mehe peale lõugama pistab, näitab viimane talle kella:

„Kullake, kell on alles kaksteist!”

Pettust mitte märganud naine rahuneb ja küsib:

„Kas toon sulle midagi, kallis?”

„Jah, ole hea, too mulle klaas vett.”

Naine läheb kööki vee järele ja näeb köögikella pealt õiget aega. Kui ta tuppa naaseb, alustab mees naise vihast nägu nähes kohe vasturünnakut:

„No kus sa ometi hulgud? Klaasikest vett tood tervelt kolm tundi!”

Mees tuterdab närviliselt baari ees ja keerutab käes süütevõtit. Mööduv politseinik astub ligi:

„Kas ma saan teid kuidagi aidata, härra?”

„Jah, keegi on mu auto sisse vehkinud!” vastab mees pehmel keelel.

„Millal te seda viimast korda nägite?”

„Siis, kui mu auto veel selle võtme otsas oli.”

Sel hetkel märkab politseinik, et mehel on riist püksist väljas.

„Kas te teate, härra, et teil on püksiauk lahti?”

Mees vaatab oma riista ja röögatab:

„Jumal hoidku, nad on mu Mari ka ära varastanud!!!”

Varahommik, on veel pime. Mees ärkab kalmistul kohutava pohmelliga. Ta hakkab mingis suunas minema ja näeb tööd alustanud hauakaevajat.

„Hirmutan teda õige!” mõtleb mees, hiilib hauakaevaja juurde ja teeb:

„U-u-u-u-u.”

Hauakaevaja töötab edasi ega pööra talle tähelepanu.

„U-hu-hu-u-u.”

Hauakaevaja ei tee endiselt väljagi. Mees lööb käega ja hakkab värava poole minema. Kui ta juba kalmistult väljumas on, tormab kohale hauakaevaja, virutab talle labidaga ja karjub vihaselt:

„Molkus, sul oli ju juhtkonnaga kokkulepe – kalmistul jaluta palju tahad, aga territooriumilt välja ei lähe!”

Mees räägib sõbrale:

„Eile sõitsin peolt taksoga koju. Purjus peas tekkis hiilgav mõte: äkki kaoks ilma maksmata. Üheksakordne maja, torman trepikotta, ja kust see taksojuht mind sealt ikka oskab otsida? Mõeldud – tehtud! Kargasin hirmsa hooga autost välja ja lõin hakatuseks pea vastu ust veriseks. Siis komistasin kõnnitee äärekivil ja lendasin maoli pingile. Püsti tõustes rebisin naela otsas püksid puruks. Seejärel lõin sisse oma kakskümmend vale numbrit, enne kui fonoluku kood meelde tuli. Ja kogu selle aja vahtis taksojuht mind juhmistunud pilguga, üritamatagi mind peatada.

„Ta on šokis!” mõtlesin mina. Aga kõik osutus palju lihtsamaks – alles turvaliselt trepikotta jõudes tuli mulle meelde, et maksin juhile juba sisse istudes ...”

Kaheksandal korrusel elav mees tuleb keset ööd purjuspäi koju ja sõidab liftiga kogemata üheksandale korrusele. Ta annab seal uksekella ja vastab naishääle küsimusele „Kes seal on?” ausalt „Mina!”. Naine avab ukse, kuid keerab oma vaikivat pahameelt väljendades mehele otsekohe selja. Mees vantsib naise järel pimedasse magamistuppa, koorib end kuidagi riidest lahti ja heidab magama ... kuid äratatakse jõhkralt purjus mehe poolt, kes saabub tund aega hiljem.

Vaatamata oma naise etteheidetele joob Jaan end sageli maani täis. Sõbrannad soovitavad naisele:

„Ära tee talle etteheiteid, vaid ole tema vastu lahke ja õrn, siis hakkab talle kodus meeldima ja ta ei lähe enam jooma.”

Õhtul tuleb mees purjuspäi koju, kuid naine võtab ta vastu suudlusega, pakub maitsvat toitu ning hakkab siis silitama ja hellitama.

„Kallis, on juba hilja, äkki läheksime magamistuppa?” küsib ta mehelt mesise häälega.

„Mis seal ikka, lähme,” vastab mees, „nagunii saan kodus oma naiselt pähe ...”

Purjus mees lamab tänaval ega suuda püsti tõusta. Ligi vaarub teine joodik ja küsib:

„Kus sa end niimoodi täis kaanisid, sõber?”

„Jumal tänatud – ma olen täis!” ohkab lamaja kergendatult. „Aga mina mõtlesin juba, et mulle sõitis auto otsa.”

Pühadejärgsel hommikul istub korrusmaja välisukse juures pingil mees, pea põlvedel, ja väriseb üle keha. Äkki avaneb maja uks, sealt tormab välja hommikumantlis naine ja hakkab meest peksma, ise karjub: „Tõbras! Jõid end jälle täis! Siga! Lurjus!”

Selle peale jooksevad lähedal asuva poe juurest ligi kaks purjus meest, hüüdes:

„Mari! Lõpeta! Sa oled päris segi läinud! See pole sinu mees!!!”

Kaks sõbrannat lahkuvad hommikul kell neli baarist, ise silmini täis. Läbi kalmistu minnes tuleb mõlemale suurem häda peale. Kuna tualettpaberit ei ole, kasutab üks tagumiku pühkimiseks oma aluspükse, teine aga haualt võetud leinalinti.

Hommikul leiab esimese naise mees oma abikaasa täies riides diivanil rasket viinaund magamas ja helistab kohe sõbrale, teise naise mehele:

„Kuule, Jaan, ma olen siin natuke mures. Mu naine pole veel kunagi nii kaua maganud ja peale selle ... tal pole aluspükse jalas!”

„Oleks mul sinu mured!” vastab Jaan. „Kas sa ka tead, mis ma oma naise tagumikust leidsin? (loeb) „Oleme lohutamatud, et pidid meist lahkuma. Me ei unusta sind iialgi! Lilleküla päästekomando”.”

„Kas vannute juua kainena ja purjuspäi, pohmakas ja sellest üle saanuna, kuni alkohol teid lahutab?”

„Jah.”

„Jah.”

„Jah.”

„Kuulutan teid joomasõpradeks. Võite pudeli avada.”

Naine toob poest 12 purki õlut, kuus pudelit veini, kolm viina ja kaks leiba.

„Meile tulevad täna külalised või?” küsib mees.

„Ei.”

„No mis pagana päralt sa siis kaks leiba ostsid?!”

Perekondlik pidu lõpeb nii, et hulk alkoholi ja suupisteid jääb järele. Hommikul läheb naine tööle. Õhtul koju tulnud, märkab ta, et kõik on kadunud, diivanil aga lebab purjus mees.

„Kus on viin?” hüüatab naine. „Kus on salatid, pirukad, koogid?”

„Aga mis sa siis mõtlesid – et läksid ära ja pärast seda jäi elu seisma või?” möriseb mees.

Joodik püüab kuldkalakese. Kala pakub, et täidab mehe kolme soovi, kui too ta vette tagasi laseb.

„Ainult kolm?” küsib joodik üle, mõeldes ise: „Tahaks nii palju asju, mida võtta, mida jätta? Siin ilma napsita toime ei tule!” Ja ütleb kalale:

„Kuule, anna pudel viina, kuni ma soovid välja mõtlen.”

Kohe ongi mehel viinapudel käes, kala aga lausub:

„Sul on veel kaks soovi.”

„Kuidas, viin läks siis soovina arvesse või?” imestab joodik. „Njaa, nüüd on mul ainult kaks soovi järel ... Siis tuleb hästi ettevaatlik olla. Kuule, kala, ühe pudeliga ei tule sihukeses olukorras midagi pähe, anna veel üks.”

Viinapudel ilmub otsekohe.

„Viimane soov!” teatab kalake.

„Sa lugesid teise pudeli teiseks sooviks vä?!” karjub maruvihane joodik. „Kurat, sinuga on nii keeruline asju ajada! Ma kohe ei tea, mida teha. Anna mulle terve kast viina, kuni ma selle viimase soovi välja mõtlen!”

Mees tuleb töölt ja räägib oma arstist abikaasale:

„Meie brigaadis on lein, täna sai üks kolleeg surma. Tema veres oli 4,8 promilli alkoholi.”

„See on surmav kogus! Kuidas te lasite tal nii palju juua?!”

„Me ei lasknudki. Millisena tööle tuli, sellisena töötaski, kuni rongi alla jäi ...”

Üks sõber kurdab teisele:

„Joon meditsiinilist piiritust ja söön Doktorivorsti peale, aga tervis on järjest kehvem ja kehvem ...”

Eksam veinitehnikumis. Üsna svipsis õppejõu ees laual seisavad sildita pudelid.

„Võtke pi-pilet!” käsutab ta pehmel keelel järjekordset tudengit.

Üliõpilane võtab ühe pudeli, valab tilga keelele, mekutab ja ütleb:

„Portvein!”

Õppejõud proovib ja raputab pead:

„Po-pole õige! Pro-proovige veel!”

Tudeng proovib teisest pudelist, mõtleb ja teatab:

„Risling!”

Õppejõud haarab pudeli ja proovib.

„Va-va-vale! Aga sa meeldid mulle, poiss! Annan sulle viimase võimaluse!”

Ta otsib laua alt mingi pudeli, valab klaasi täis ja käsib:

„Põhjani!”

Tudeng joob klaasi ühe sõõmuga tühjaks, seisab tükk aega võdisedes paigal ja lausub siis läbi pisarate:

„Aga professor, teine kursus pole ju veel rahvakunsti võtnud!”

Üks sõber räägib teisele:

„Ma armastan teda nii väga! Olen kõigeks valmis!”

„No abiellu siis ometi,” soovitab teine.

„Kellega? Viinaga???”

„Ma läksin eile ühte kohta ja kohtusin seal oma üllatuseks peaaegu kõigi klassikaaslastega,” räägib sõber teisele. „Isegi tüdrukud olid kohal. Rääkisime oma probleemidest, vahetasime telefoninumbreid.”

„Mis koht see selline siis oli?” küsib sõber. „Facebook või?”

„Ei – Anonüümsed Alkohoolikud.”

Reede õhtul passib poe juures purjus mees. Kui klient kauplusest väljub, volksab mees kähku tema juurde:

„Kuule, vennas, ole hea viska natuke pappi!”

„Vabandage, aga mul tõesti ei ole,” vastab poes käinu. „Ma andsin kaupluses kõik ära.” Ta tahab edasi minna, kuid rahanorija tõmbab taskust plastpudeli:

„Kuule, aga vala siia siis natuke jooki! Ükskõik, mis sul seal on.”

„Ma ostsin ju endale, teile see nagunii ei sobi.”

„Vala aga vala! On sul kahju või?”

Poes käinu võtab kotist ühe paki ja pomiseb arusaamatuses: „Täitsa lõpp! Esimest korda elus näen inimest, kellel reede õhtul selline piimaisu on!”

Vanamees läheb ekstrasensi juurde ja kurdab:

„Nelikümmend aastat tagasi pandi mulle peale hirmus needus, mis on mu elu täielikuks põrguks muutnud: ei ole õnne ega meelerahu, ma ei saa magada, kõrvus vilistab, raha on otsas, tervis läbi ... Teie olete mu ainus lootus, võtke see needus maha!”

„Ma võin proovida,” vastab ekstrasenss. „Selleks peate mulle ütlema, millised olid need sõnad, millega teile needus peale pandi. Kas te mäletate neid?”

„Muidugi!” vastab vanamees. „See sõna oli „Terviseks!”.”

Joodikult küsitakse, kui palju viina ta suudab ära juua.

„Kas täis või tühja kõhu peale?”

„Tühja kõhu peale,” vastatakse.

„Suupistega või ilma?”

„Suupistega.”

„Kas raha eest või tasuta?”

„Tasuta.”

„Oi, sõbrad!” õhkab joodik. „Sellisel juhul – lõpmatuseni!”

Sõbrad omavahel:

„Kas kuulsid, et Jaan jättis joomise maha?!”

„Mis sa räägid?! See on võimatu. Ta on ju alkohoolik!”

„Vaata ajalehte, nekroloog on sees!”

Joobnud mees helistab infotelefonile:

„Andke mulle palun Jaan Tamme kodune aadress.”

„Kohe ... Ja kes seda küsib?”

„Jaan Tamm.”

Kohutavas pohmellis mees ärkab hommikul telefonihelina peale. Helistajaks on sõber, keda ta juba tükk aega pole näinud.

„Kuule, vana, aita hädast välja,” räägib sõber. „Ma helistan sulle kainerist, päris sinu kodu lähedalt. Mul pole raha, aga nemad siin küsivad väljalaskmise eest 50 eurot.”

Mees lubabki raha tuua, paneb toru ära ja ronib kogu tahtejõudu kokku võttes voodist välja. Siis hakkab aeglaselt riietuma, püüdes mitte ümber kukkuda.

„Kuhu?” küsib üles ärganud naine karmilt.

Mees räägib kogu loo ausalt ära.

Naine vaatab tähelepanelikult mehe paistes nägu, nuusutab tema hingeõhku ja ütleb:

„Võta parem heaga 100 eurot kaasa!”

Kaks joomasõpra vaaruvad kõrtsist kodu poole.

„Veame õige kihla,” teeb üks teisele ettepaneku. „Veame pooliku peale kihla, et esimene sõna, mille mu naine mind nähes ütleb, on „Musirull”.”

„Hulluks oled läinud?” ei taha teine uskuda. „Sa ainult vaata, missugune sa oled: purjus, räpane, kell on kaks öösel ...”

„Veame kihla!”

„Ma ju tean su naist! Ta on tõeline nõid!”

„Veame!!!”

„No olgu, veame.”

Nad jõuavad ettepaneku teinud mehe maja juurde.

„Musirull, tee meile uks lahti!” hõikab peremees.

„Musirull?!” röögatab aknale ilmunud naine. „Et sa kärvaksid, joodikukalts!”

Purjus mees saabub koju keset ööd. Naine pistab tema peale lõugama, näpuga kella peale näidates.

„Mis pagana pärast sa mulle seda kella nina alla hõõrud?” küsib mees naiselt pehmel keelel. „Minu ema näitas minu isale tavaliselt kalendrit!”

Üks sõber kurdab teisele:

„Kurat, kui täis peaga koju tulen, on naine kohe tainarulliga vastas ja peksab mu vaeseomaks!”

„Aga sa ole kaval – pane supipott pähe!” soovitab teine.

Kui sõbrad järgmisel korral kohtuvad, uurib teine:

„Kas tegid nii, nagu õpetasin?”

„Jaa, tegin. Kuule, suur aitäh sulle, see on väga hea idee – mu naine ei näinud selle supipotiga peas absoluutselt mitte midagi!”

„Näed, millised värdjad seal pingil istuvad?” küsib mees naiselt.

„No miks siis kohe värdjad?” ei ole naine nõus. „Tavalised mehed, istuvad, võtavad viina. Sa isegi ei tunne neid.”

„Mulle ei meeldi nende silmad!”

„Silmad nagu silmad ikka.”

„Haa! Vaat lähen praegu nende juurde, palun ka endale pitsikese valada ja sa näed, milliste silmadega nad mind vaatavad – värdjad!”

Vana joodik tassib kolmeliitrist purki viinaga korrusmaja trepist üles. Korraga ta komistab ja kukub kohutava mürtsuga pikali. Teda oodanud sõbrad tormavad korterist välja trepikotta ja karjuvad allapoole:

„Jaan! Kas viin jäi terveks?”

„Viin või?” hõikab Jaan vastu, ise luristades ja matsutades. „Viin jäi terveks! Jaa-jaa ... Aga purk läks katki.”

Üks sõber helistab teisele:

„Kuule, mul tuleb juubel. Kas ma peaksin külalistele pakkuma valget või pigem punast veini?”

„Kes sul seda veini ikka jooma hakkab?!” põlastab sõber. „Osta parem viina, ja rohkem!”

„Nojah, sina tahaksid suurepärasest sündmusest tavalise joomapeo teha.”

„Otse vastupidi, sõber. Mina tahaksin tavalisest sündmusest suurepärase joomapeo teha!”

Kolm meest tulevad taksoga kõrtsist. Kaks väljuvad omal jalal, kolmas aga tõstetakse taksost välja ja pannakse seina najale seisma. Mees kukub ümber, sõbrad panevad ta uuesti seisma. Mees kukub uuesti ümber, sõbrad seavad ta jälle seisma ...

„Mis te ometi teete, idioodid?” küsib mööduja. „Te panete ta ju juba kolmandat korda pea peale püsti!”

Maas lebav joodik ärkab unest ja küsib möödujalt:

„Kuule, kus ma olen?”

„Viru väravate juures,” vastab mööduja.

„Ole hea poiss, pane need väravad kinni – tuul tõmbab!”

Kaks meest zooloogiamuuseumis:

„Mul tilgub süda lausa verd neid vaeseid piiritusse pistetud loomakesi nähes!”

„Mis sa nüüd, seal on ju ainult kolm pisikest konnakest!”

„Vaat just! Ainult kolm pisikest konnakest, aga piiritust on vähemalt kümme liitrit!”

Joodik istub pargis ja joob veini. Tema juurde tuleb keegi poiss ja ütleb:

„Onu, öelge palun, mis kell on?”

„Mine minema, poiss, ära sega!” vastab joodik.

Viie minuti pärast tuleb poiss tagasi:

„Onu, öelge, mis kell on.”

„Mine ära!”

Mõne aja pärast on poiss jälle tagasi:

„No onuke, öelge mis kell on!”

„Olgu siis,” nõustub joodik, „ma ütlen: „Mis kell on.””

Mees tuleb purjuspäi koju. Naine virutab talle kõrvakiilu ja küsib karmilt:

„Ütle, kas jood veel viina?”

Mees vaikib. Naine annab talle teise kõrvakiilu:

„Noh, vasta, kas jood veel viina?”

„Hea küll,” ütleb mees viimaks, „vala välja!”

Mees ärkab hommikul kohutava pohmakaga. Ta läheb vannituppa, vaatab peeglisse ja jääb tükiks ajaks sügavalt mõttesse, murelik ilme näol.

Naine hüüab köögist:

„Jaan, hommikusöök valmis!”

Mehe nägu läheb naerule:

„Just!!! Jaan!”

Joodik läheneb politseinikule:

„Härra politseinik, kas politseinikule võib öelda „siga”?”

„Ei, see oleks tema solvamine!”

„Aga kas seale võib öelda „härra politseinik”?”

„Hm, võib küll.”

„Head aega siis, härra politseinik!”

Joodik tuigub ühe mehe juurde ja küsib pehmel keelel:

„Kuule, ütle mulle, mis vahe on seal ja politseinikul?”

„Noh, mis vahe siis on?” küsib mees, kes tegelikult ongi politseinik.

Siis märkab seda ka joodik ja püüab vabandada:

„Ee ... ei mingit vahet!”

„Aga oleks mingi vahe olnud!”

Purjus mees tuleb öösel koju.

„Sa ju lubasid, et ei joo enam!” pahandab naine. „Ja peale selle lubasid sa minuga täna armatseda!”

„Tingimata armatseme, kallis, aga enne vala mulle veel klaasike!” palub mees.

Naine valab talle klaasi viina. Mees neelab viina alla ja vajub siis ära. Ahastuses naine tormab rõdule ja karjub:

„Taeva pärast! Kas selles majas mõni tõeline mees kah on?!”

Esimeselt korruselt kostab hääl:

„Mis siis, kas teil on viina või?”

Kaks meest kõnnivad vara hommikul mööda linna ja otsivad maja, kus nad eelmisel päeval pidu pidasid. Lõpuks leiavad nad õige maja üles, kuid kumbki ei suuda meenutada, millises korteris nad olid. Lõpuks meenub ühele, et korteris oli kullast WC-pott. Mehed lähevad esimese ettejuhtuva korteri ukse taha ja küsivad

„Vabandage, kas teil on kullast WC-pott?”

„Ei, meil küll ei ole,” vastatakse seal. Järgmise ukse taga esitavad mehed sama küsimuse. Ka selles korteris pole kullast potti ja mehed lähevad järgmise ukse taha. Kolmandaski korteris küsivad mehed:

„Vabandage, kas teil on kullast WC-pott?”

Uksele tulnud naine vaatab meestele vihase näoga otsa ja hüüab:

„Jaan, tule siia, siin ongi need mehed, kes su pasuna täis s*ttusid!”

Kaks joodikut peavad poe taga sõjanõu:

„Üleeile võtsime neli, jäi üle. Eile võtsime kaks, tuli puudu. Võtame täna kolm.”

Nad lähevad poodi:

„Meile palun 17 portveini ja 3 kompvekki.”

Tänaval kõnnib mees, kummaski käes kaks tühja viinapudelit.

„Kas lähed taarat viima?” küsib vastu juhtunud sõber.

„Ei,” seletab mees. „Läksin naisega tülli ja ta ütles: „Võta oma asjad ja kao!”.”

Üks sõbranna räägib teisele:

„Usu või ära usu, aga mina suutsin oma mehe joomisest võõrutada.”

„Kuidas see sul küll õnnestus?” imestab teine. „Õpeta mulle ka!”

„Ostsin pool ämbrit viina, viskasin sinna sisse surnud kassi ja ütlesin mehele: „Joo!” Sellest ajast pole ta enam tilkagi suhu võtnud.”

Sõbranna läheb koju ja teeb kõik täpselt samamoodi. Käskinud mehel juua, läheb kodust minema. Tagasi tulles näeb ta meest tühja ämbri kohal kassiraibet välja väänamas ja anumas:

„Kiisuke, kullake, kannata välja – ehk tuleb kümme tilka veel!”

Mees kõnnib tänaval, püksid lõhki rebitud. Talle tuleb vastu sõber:

„Taevas hoidku, Jaan, kes sind niimoodi rebinud on?”

„Koer! Mu oma koer!”

„Sinu oma koer?”

„Jah. Otsustasin eile oma naisele heameelt teha ja läksin kainena koju. Koer tuli kallale – ei tundnud ära.”

Kaks juua täis meest sõidavad linnalähedasest kõrtsist koju.

„Kuule, me hakkame vist linna jõudma,” ütleb üks.

„Miks sa nii arvad?”

„Järjest rohkem inimesi jääb auto alla.”

Joodik tahab ehitusfirmasse tööle minna. Ta jätab ühe päeva joomata ja läheb firmajuhi jutule. See küsib:

„Segu olete teinud?”

„Oi, segu olen ma kogu aeg teinud,” vastab joodik. „Jõle hästi teen!”

„Aga kas müüri olete ladunud?”

„Oi, müüri olen ma hästi palju ladunud. Hirmus hästi laon.”

„Aga kas küprokit ka panete?”

„Oi, mis te nüüd! Töö ajal mitte tilkagi!”

Joobnud mees komberdab katoliku kirikusse, siseneb pihitooli ja istub. Preester ootab mõne minuti, et lasta mehel enne pihtimist mõtteid koguda, kuid mees ei lausu sõnagi. Lõpuks preester köhatab, et anda mehele märku alustamiseks, kuid see on ikka vait. Siis kaotab preester kannatuse ja koputab kolm korda sõrmenukkidega vaheseinale. Selle peale vastab joobnu pehmel keelel:

„Ära kopsi midagi, naaber, siin kabiinis pole ka paberit.”

Joodik peatab tänaval mehe:

„Andke palun andeks! Öelge mulle, kus ma olen?”

„Saare tänava alguses.”

„Milleks sellised detailid? Öelge lihtsalt, mis linn see on?”

Mees lamab rannaliival ja päevitab. Ootamatult kuuleb ta salapärast häält endalt küsivat:

„Mees, mida sa praegu kõige rohkem tahaksid?”

Mees hüppab püsti ja vaatab ringi, kuid ei näe ümbruses hingelistki. Ta heidab uuesti pikali, kuid mõne minuti pärast kuuleb taas sama häält. Mees avab silmad ja vaatab ringi, kuid seegi kord pole kedagi näha.

„Noh, kas mõtlesid järele?” kuuleb mees endalt küsitavat. Ta mõtleb veel veidi ja ütleb:

„Tahan pitsi viina!”

Hetk hiljem ilmubki tema kõrvale pits viina. Mees joob selle ära ja päevitab edasi. Mõne aja pärast küsib sama hääl:

„Ja mida sa veel tahaksid?”

„Ma tahan uut autot!”

Hetk hiljem näebki ta enda läheduses luksusmaasturit.

„Milline on su viimane soov?” küsib sama saladuslik hääl.

„Kes sa niisugune oled?” nõuab mees. „Kuldkalake?”

„Ma olen sinu deliirium!” ütleb salapärane hääl.

Kolm joodikut roomavad mööda raudteed.

„Küll on pikk trepp!” ägab üks.

„Küll on madalad käsipuud!” kurdab teine.

Kolmas heidab pilgu selja taha ja hõikab julgustavalt:

„Ärge muretsege, poisid – lift juba tuleb!”

Kolm joodikut satuvad pärast surma põrgusse. Kurat viib esimese parmu kambrisse, kus istub üks paks vanamemm, ja ütleb:

„Sina, Jaan, oled oma elus palju pattu teinud ja oma naist halvasti kohelnud. Ülejäänud igaviku pead sa selle paksu vanamutiga veetma!”

Teise mehe viib Kurat kambrisse, kus elab veelgi paksem ja rõvedam vanamutt.

„Sina, Tiit, oled oma elus palju pattu teinud, ülejäänud igaviku pead sa selle vanamutiga veetma!”

Kolmanda joodiku viib Kurat kambrisse, kus istub piltilus poolalasti supermodell. Kurat ütleb:

„Sina, Mari, oled oma elus palju pattu teinud ja seepärast ...”