Читать книгу Anekdoodipiibel. Kõvasti üle 3000 anekdoodi - Erkki Kõlu - Страница 6

Klient küsib apteekrilt:

„Kas teil ahnuse vastu on mingit rohtu?”

„Küll!”

„Aitab ka või?”

„Ja kuidas veel!”

„Palju maksab?”

„Tasuta!”

„Väga hea! Andke mulle siis rohkem, ikka rohkem!”

„Tassige või kogu apteek tühjaks!”

„Võtad sinise pilli ja lugu lõpeb, ärkad oma voodis ja usud seda, mida iganes tahad uskuda. Võtad punase pilli ja jääd Imedemaale ning ma näitan sulle, kui sügav küülikuurg tegelikult on.”

„Te olete suurepärane apteeker! Palun andke mulle Citramoni.”

Kõrvalruumis olev apteeker kuuleb äkki oma abilise naerupahvakut ja kiirustab müügisaali:

„Mis juhtus?”

„Kas mäletad, et meil vahetati eelmisel aastal kogu torustik välja ja sellest ajast saadik tilguvad torud vahetpidamata?” küsib abiline.

„Ja siis?”

„Sama torumees käis just minut tagasi siin peavalurohtu ostmas. Loomulikult andsin ma talle lahtistit!”

Apteeki siseneb karusnahkses kasukas neiu.

„Mida teile?” küsib meessoost apteeker. Vastuseks lööb neiu hõlmad valla, näidates, et on kasuka all ihualasti, ja ütleb:

„Saate aru, ma ei ole juba kuu aega mehi näinud ...”

„Saan aru,” vastab apteeker. „Proovige neid silmatilkasid!”

Mees apteekrile: „On teil siin naistele mõeldud Viagrat või midagi sarnast?”

„Meil pole, aga nurga taga on juveeliäri, sealt leiate kindlasti midagi ...” soovitab apteeker.

Mees läheb apteeki:

„Kas teil banaane on?”

„Ei,” vastab apteeker. „See siin on apteek ja siin banaane ei müüda.”

Järgmisel päeval astub sama mees taas apteeki:

„Kas teil banaane on?”

„See on apteek, härra. Siin müüakse erinevaid ravimeid, aga mitte toidukaupu.”

Nii kordub see terve nädala. Lõpuks kirjutab apteeker suure sildi „BANAANE EI OLE” ja paneb selle letile. Juba tuttav mees astub sisse, loeb tähelepanelikult silti ja ütleb siis apteekrile solvunult:

„Nii et teil ikka oli siis banaane, jah?!”

Apteeki siseneb noor seksikas neiu ja pöördub apteekri poole:

„Andke mulle oralgiini!”

„Kuidas palun?” ei saa apteeker aru.

„Saate aru, eelmisel korral küsisin ma analgiini, aga selgus, et see ei aita ...”

Koolitüdruk läheb koos isaga apteeki.

Püsiklienti nähes hõikab heasüdamlik apteeker üle apteegi:

„Ja teile, neiu, suur pakk kondoome nagu tavaliselt?”

Noormees ostab apteegist kondoome ja küsib apteekrilt:

„Mis nende kondoomide säilivusaeg on?”

„Pärast esimest korda soovitan ära visata,” vastab apteeker.

Mees silmitseb apteegis mitut värvi, mitmesuguses suuruses ja mitmesuguse hinnaga rasedusteste ning küsib apteekrilt, mille poolest need üksteisest erinevad.

Too mõtleb tükk aega ja lõpuks ütleb, et näiteks värvi poolest.

„Ja hiljuti,” lisab apteeker, „tulid meile sisse roosad rasedustestid, spetsiaalselt naistele.”

Noormees apteegis:

„Andke mulle üks rasedustest.”

Makstes loeb ta oma mobiilist just saabunud SMS-i ja vannub sosinal:

„Kurat küll, on ikka päev!” ja jätkab taas valjusti: „Andke mulle veel kolm rasedustesti.”

Londoni ülikoolis farmaatsia eriala lõpetanud neiu asub tööle külaapteekrina. Esialgu häbeneb ta väga, et peab inimestele avalikult kondoome müüma.

Omanik püüab teda julgustada:

„Teate, meie püsikliendid ei küsi kondoome, vaid ütlevad 310 (väike), 320 (keskmine) või 330 (suur). Sõna „kondoom” nad isegi ei kasuta.”

Esimene tööpäev läheb neiul kenasti, kuid teisel marsib leti ette suurt kasvu neeger, sirutab käe välja ja nõuab: „350!”

Kohkunud neiu tormab tagaruumi, helistab omaniku mobiilile ja küsib kogeledes nõu.

„Mine ja vaata, kas sel sellil ripub jalge vahel kollane ämber!” käsutab boss.

Neiu piilub ukse vahelt müügisaali ja haarab uuesti toru:

„Jah!!! Tal ripub jalge vahel kollane ämber! Mis ma selle perverdiga nüüd peale hakkan?! Kas kutsun politsei?”

„Pole vaja kedagi kutsuda, kullake. Mine ja anna talle 3 naela 50 penni – ta on aknapesija!”

Mees tormab apteeki:

„Palun karp Vietnami preservatiive!”

„Aga meil pole Vietnami preservatiive. On Saksa, Ameerika ja Rootsi kaupa,” selgitab apteeker.

„Aga mulle on vaja Vietnami omi!”

„Võibolla sobivad Jaapani omad?”

„Ei, ma lihtsalt ei saa ilma Vietnami omadeta!”

„Mis neis siis nii erilist on?”

„Need on bambusest!”

Mees helistab naisele:

„Kallis, mis sulle rohkem maitseb – virsik või apelsin?”

„Kas sa oled poes?”

„Ei, apteegis.”

„Mul oleks oma naisele tampoone vaja,” pöördub mees apteekri poole.

Apteeker juhatab ta õige riiuli juurde. Mõne minuti pärast asetab mees letile suure paki vatti ja nöörikera.

„Vabandage, aga ma arvasin, et te tahate oma naisele tampoone osta?” küsib segadusse sattunud apteeker.

„Teate, eile palusin ma oma naisel mulle poest paki suitsu tuua,” vastab mees. „Tema tõi mulle selle asemel natuke tubakat ja sigaretipaberit ning seletas, et see on „hästi palju odavam”. Noh, kui mina saan endale ise sigareti tehtud, siis saab tema tampooniga kah hakkama.”

Mees siseneb apteeki:

„Palun pakk kondoome.”

„Ei saa,” vastab apteeker.

„Miks?”

„Meil on täna perepäev!”

Juku küsib apteekrilt:

„Kas teil midagi valu vaigistavat on?”

„Aga mis sul valutab, poiss?” uurib apteeker.

„Praegu veel mitte midagi, aga mu isa läks juba lastevanemate koosole-kule ...”

Naine siseneb apteeki:

„Mis on mehele parem, validool või palderjan?”

„Aga mis ta diagnoos on?” tunneb apteeker huvi.

„3000 eurot maksnud kleit.”

Klient apteekrile:

„Palun mulle kaks grammi kokaiini ja kassile palderjani.”

„Tugevaid narkootikume me ei müü!”

„Sel juhul andke ainult kokaiini.”

Mees apteegis:

„Mul on vaja antidepressante.”

„Kas teil retsept on?” küsib apteeker.

„Kas Eesti Vabariigi ID-kaardist aitab?”

Mees küsib apteekrilt:

„On teil mingit tugevat rahustit?”

„On küll, aga see on ainult retsepti alusel.”

„Seda pole vaja. Te võtke ise paar tabletti sisse, sest see on röövimine.”

Klient küsib apteekrilt:

„Kas teil aktiveeritud sütt on?”

„Ei, meil on ainult aktiveerimata sütt,” vastab apteeker. „Aga te võite oma mobiilifirmale SMS-i saata ja vastuseks saadavad nad teile aktiveerimiskoodi.”

Vanamees läheb apteeki, et oma jalutuskepile uus kummiotsik osta, ja küsib:

„Mul oleks vaja kepi kummi.”

Apteeker võtab riiulilt erinevaid kondoome ja asetab need letile.

„Palun, valige aga välja.”

Vanamees silmitseb neid ja ütleb siis:

„Kulla mees, need toksin ma ju ühe õhtuga läbi!”

„Palun pool tabletti Viagrat,” küsib mees apteegis.

„Milleks pool?” imestab apteeker. „Võtke terve, siis on tulemus kindlustatud!”

„Ma ei soovi seksida, mul on seda vaja kuraasi jaoks!”

Neiu saadab oma noormehe apteeki kondoome ostma ja hüüab talle järele:

„Võta mulle paar pipetti ka!”

Noormees tuleb tagasi, ise näost punane.

„Sinna apteeki ei julge ma küll enam minna!”

„Mis siis juhtus?”

„Läksin apteeki ja küsisin kõigepealt kondoome, aga apteeker vastas, et pole. Siis küsisin kaks pipetti ...”

Sõbrapäeval siseneb apteeki noormees:

„Tere! Ma ...”

„Otsa said!” hõikab apteeker, laskmata tal lõpetada.

Häbelik noormees sosistab apteekrile:

„Mulle seda, noh ... preservatiivi.”

„Mida-mida?” ei saa apteeker aru. „Rääkige kõvemini!”

„Noh, üldiselt – P nagu Pille, R nagu Riina, E nagu Ellen, S nagu Sille, E nagu Eve, R nagu Rita, V nagu Vika, A nagu Anu, T nagu Triin, I nagu Ines, I nagu Iiris ja V nagu Vaike.”

„Taevas hoidku!” hüüatab apteeker jahmunult. „Ja sellisele orgiale tahate teie ühe preservatiiviga minna?!”

Mees apteekrile:

„Palun mulle karp kondoome nagu tavaliselt. Aga võtke sealt palun kolm pakki ... ei, parem neli pakki välja. Ma püüan tasapisi maha jätta.”

Mees läheb apteeki ja näitab apteekrile laialiaetud sõrmedega kätt.

„Kas see tähendab, et te tahate kätekreemi?” küsib apteeker.

„Ei, see tähendab, et ma tahan viit Viagrat,” vastab mees. „Mulle tulevad täna õhtul mõned tibid külla.”

Järgmisel päeval siseneb sama mees apteeki ja sirutab apteekri poole mõlemad käed, sõrmed harali.

„Kas see tähendab, et te tahate kümmet Viagrat?” küsib apteeker.

„Ei, see tähendab, et ma tahan kahte kätekreemi,” vastab mees. „Tibid jätsid tulemata ...”

Mees küsib apteekrilt:

„Kas teil kondoome on?”

„Mis suurust te soovite?”

„Ee ... Aga kas teil joonlauda on?”

„Milliseid kondoome teil on?” küsib mees apteegis.

„On kirsi-, õuna- ja banaanimaitselisi ...”

„Kuulge, neiu, ma ei kavatse neist ometi kompotti teha!”

Endine McDonald’si kassiir töötab apteegis:

„Vaba kassa! Mida teile?”

„Palun pakk kondoome.”

„Siin või kaasa?”

Mees jalutab oma 8-aastase pojaga apteeki. Juhtumisi mööduvad nad kondoomiletist ja poiss küsib:

„Mis need on, isa?”

„Neid nimetatakse kondoomideks, poeg,” vastab isa. „Mehed kasutavad neid turvalise seksi eesmärgil.”

„Ah soo,” ümiseb poiss mõtlikult. „Jah, ma olen sellest koolis terviseõpetuse tunnis kuulnud.”

Ta vaatab üle leti ääre, võtab kolmese paki ja küsib:

„Miks neid ühes pakis kolm on?”

„Need on keskkoolipoistele,” selgitab isa. „Üks reedeks, üks laupäevaks ja üks pühapäevaks.”

Poiss märkab kuuest pakki ja küsib: „Kellele siis need on?”

„Need on tudengitele,” vastab isa. „Kaks reedeks, kaks laupäevaks ja kaks pühapäevaks.”

„Lahe!” hüüab poiss. „Aga kes siis neid kasutab?” küsib ta, võttes kätte 12-se paki.

„Need on abielumeestele,” vastab isa ohates. „Üks jaanuariks, üks veebruariks, üks märtsiks ...”

Mees ostab apteegist kondoome:

„Ma sooviksin midagi ilusat, kingituseks.”

„Kingituseks? Näete, võtke need ilusas kinkepakendis,” soovitab apteeker.

„Te saite minust valesti aru. Mul pole teie ilusat pakendit tarvis. Kondoom ise ongi pakend.”

Neiu ei suuda apteegis kuidagi preservatiivi valida ja küsib müüjalt:

„Mida teie soovitaksite?”

„Väljas on talv!” kostab selle peale neiu seljatagant mehehääl. „Võta naastudega!”

Noormees valmistub kruiisile minema.

„Njaa,” mõtleb ta, „küllap leidub nii laevas kui sadamates igasuguseid naisi, järelikult on vaja kondoome kaasa osta. Ja tablette merehaiguse vastu.”

Ta läheb apteeki ja tellib:

„Pakk kondoome ja pakk oksendamisvastaseid tablette.”

Apteeker annab talle nõutu ja ütleb:

„Võibolla pole see minu asi, noormees, aga – miks te siis temaga magate, kui ta teid oksele ajab?”

Talumees ostab apteegist rohtu nii endale kui oma lehmale. Paraku ajab apteeker retseptid sassi. Õnnetus on seda suurem, et lehmale oli määratud soolhapet. Kuid apteeker avastab retseptide segimineku alles siis, kui mees on ammu lahkunud.

Mõne aja pärast tuleb sama mees taas apteeki rohtu küsima ja paistab hea tervise juures olevat. Murelik apteeker räägib retseptide vahetusse mineku talle ära.

„Ah siis sellepärast mu pükstesse pärast iga peeretust auk tuligi!” vastab mees.

Väike tüdruk nutab apteegis.

„Miks sa nutad?” küsib apteeker.

„Ema saatis mind ühte rohtu ostma, aga ma unustasin nime ära. Selline lühike, lihtne ... Mäletan ainult seda, et rohu koostises on metüülaminofinipatsetaat.”

Apteeki siseneb purjus meesterahvas:

„K-kas teil, hõkk, k-küünlaid on?”

„On,” vastab apteeker. „Kasutada neid ikka oskate? Ja mida veel?”

„Ja v-veel k-küünlajal-lgu!”

Vana kogenud apteeker istub leti taga. Sisse astub meesterahvas.

„Nii, teile on vaja peavalurohtu!” teatab apteeker viivitamatult.

„Õige! Kuidas te küll ära arvasite?”

Seejärel siseneb vanem naine.

„Aga teile on tarvis silmatilku,” ütleb apteeker.

„Seda küll.”

Siis tuleb noor neiu.

„Teile on vaja küünlaid!” lausub apteeker.

„Oh ei, hoopis tampoone.”

„Kurat, paari sentimeetriga panin mööda ...”

Mees tormab apteeki:

„Andke midagi kõhulahtisuse vastu!”

„Vabandust, aga söetabletid said just otsa ...”

„Kurat! No andke siis plaastrit! Kähku!!!”

Vanemal õel läheb raseduse viimane kuu. Noorem, kes häbeneb apteekrit, palub tal endale rasedustesti osta. Vanem õde läheb apteeki:

„Palun üks rasedustest.”

„Kulla neiu, kas te tõesti ikka veel kahtlete ...?!” imestab apteeker.

Apteeki siseneb neiu, hiljutise labraka märgid näol, ja pöördub apteekri poole:

„Andke midagi pohmelli vastu ...”

Mõtleb natuke ning lisab: „... ja üks rasedustest!”

Apteeker: „Tere, härra. Kas meie rotimürk aitas teid?”

Klient: „Oo jaa, suur tänu teile! Rottidele maitses see väga! Nad sõid ennast sellest nii paksuks, et ei mahtunud enam urgu ja meie kass sõi nad ära!”

Apteeker kliendile:

„Ei, selleks, et rotimürki osta, on vaja allkirja ja templiga retsepti. Ainult teie ämma pildist ei piisa.”

„Aga palun, siin on minu abielutunnistus, allkirja ja templiga!” teatab mees.

Apteeker vaatab abielutunnistust ja küsib:

„Ma saan aru, et teile läheb siis kaks portsu?”

Mõistatus: 140 kilo kaaluv naisterahvas, kes soovis oma kaalu kaotada, läks apteeki ja ostis endale 100 euro eest kuuajase kõhnumiskuuri. Kuu aja jooksul võttis ta kolm tabletti päevas, nagu retseptis kirjas oli. Ja nüüd küsimus: kui palju siis kaotas 140 kilo kaaluv naisterahvas kuu aja jooksul?

Vastus: 100 eurot.

Naine apteegis:

„Palun viis pakki kõhnumistablette.”

„Aga proua, ma juba müüsin teile veerand tundi tagasi viis pakki kõhnumistablette!”

„Jah, aga ma ei saanud kõhtu täis.”

Apteeker peab hetkeks ära minema ja jätab enda asemele praktikandi. Tagasi tulles küsib ta:

„Kuidas oli? Kas keegi käis ka?”

„Üks käis. Köhaga.”

„Ja mida sa talle andsid?”

„Lahtistit.”

„Oled sa hulluks läinud? Kus ta on?!”

„Näe, seisab seal nurgas ega julge enam köhida.”

„Kas teil atsetüülsalitsüülhapet on?” küsib klient apteekrilt.

„Aspiriini? On küll,” vastab apteeker.

„Just! Aspiriini! Andke andeks – skleroos on kallal, iga kord läheb nimi meelest ära.”

Klient pöördub apteekri poole:

„Palun unerohtu. Aga mitte kanget.”

„Võtke seda,” soovitab apteeker. „See ei pane üldse magama.”

„Pool liitrit piiritust,” palub mees apteegis.

„Aga kas teil retsept on?” küsib apteeker.

„On: kilo suhkrut, pool kilo suhkrupeeti ja sada grammi pärmi.”

Apteeker ulatab kliendile rohupudeli, millel on kaitseks laste eest turvakork peal:

„Võtke üks tablett neli korda päevas. Või nii sageli, kui korgi pealt ära saate.”

„Siin on teie rohi,” ütleb apteeker. „Võtke igal õhtul enne magamaminekut üks supilusikatäis rohtu ja neli supilusikatäit vett.”

„Aga härra apteeker,” hüüab mees, „mul on kodus ainult kolm supilusikat!”

Politseikomissar pöördub apteekri poole:

„Teie abiline müüs kodanik Tammele kirjutatud unerohu asemel suure annuse rotimürki.”

„Ah nii, härra komissar, nüüd saab mulle mõndagi selgeks,” vastab apteeker. „Mind on juba ammu imestama pannud, miks mul kliente järjest vähemaks jääb.”

Farmer ütleb apteekrile:

„Kirjutage rohupudelile, milline on mu naise ja milline mu hobuse jaoks. Ma ei taha, et hobune sureks enne kevadkülvi.”

Vanem daam pöördub apteekri poole:

„Ma loodan, et teil on meditsiiniline haridus.”

„Jah, ma lõpetasin meditsiinikooli.”

„Kas ammu?”

„Viisteist aastat tagasi.”

„Hm, ma loodan et õppisite hästi?”

„Jah.”

„Kas õppisite provintsis või pealinnas?”

„Pealinnas.”

„Noh hästi,” noogutab daam, „te rahustasite mind. Andke mulle palun pakike vatti.”

„Palun lapsele vitamiine,” ütleb naine apteegis.

„Kas A, B või C?” küsib apteeker.

„Ükskõik, ta ei oska veel lugeda.”

Apteeker tormab tänaval ostjale järele:

„Andke andeks! Te palusite aspiriini, aga mina andsin teile kogemata rotimürki. Rotimürk on kaks korda kallim!”

Erutatud mees tormab apteeki:

„Mu naine tahab end rotimürgiga ära tappa!”

„Kahjuks pole sellele vastumürki,” laiutab apteeker käsi.

„Milleks vastumürk?! Mulle on rotimürki tarvis!”