Читать книгу Anekdoodipiibel. Kõvasti üle 3000 anekdoodi - Erkki Kõlu - Страница 7

Lord William läheb koju ja avastab oma naise koos armukesega voodist. Ta väljub kikivarvul magamistoast ja kutsub teenri:

„James, palun tooge mulle minu mõõk.”

Teener toob mõõga. Lord William läheb sellega magamistuppa, väljub mõne hetke pärast taas, rätikuga mõõgateralt verd pühkides, ja ütleb teenrile:

„James, palun tooge džentelmenile plaastrit ja leedile korgitser.”

Ühel hommikul leiab naine kirja oma mehelt:

„Kallis naine, kindlasti sa mõistad, et mul on teatud vajadused, mida sina, 54-aastane, enam rahuldada ei suuda. Ma olen sinuga koos väga õnnelik ja hindan sind naisena väga. Seepärast loodan, et sa ei tõlgenda seda valesti: ma veedan õhtu oma 18-aastase sekretäriga Comfort Inn hotellis. Palun ära mine endast välja, ma olen enne keskööd kodus.”

Öösel koju jõudes leiab mees köögilaualt kirja:

„Kallis mees. Sain su kirja kätte ja tänan sind aususe eest. Olen tõesti 54 aastat vana. Ma kasutaksin siinkohal võimalust ja tuletaksin sulle meelde, et ka sina oled 54. Nagu sa tead, olen ma matemaatika õpetaja keskkoolis. Ma tahaksin sind teavitada, et ajal, mil sa seda kirja loed, olen mina Fiesta hotellis Michaeli, ühe oma õpilasega, kes on ühtlasi ka tennise abitreener. Ta on noor, elujõuline, ja nagu sinu sekretärgi – 18-aastane. Ärimehena, kel on suurepärased teadmised matemaatikast, mõistad sa kindlasti, et oleme väga sarnases situatsioonis, kuid ühe erinevusega – 18 mahub 54 sisse kordi rohkem, kui 54 mahub 18 sisse. Seepärast ei jõua mina koju enne homset.”

Nuuksuv Mari helistab oma parimale sõbrannale:

„Kujuta ette, Tiina, ma tulin täna varem koju, hakkasin magamistuppa minema ja kuulsin ukse tagant, et mu mees hullab seal mingisuguse lipakaga!”

„Kas oled praegu kodus?”

„Jah, istun köögis ja ootan, millal nad magamistoast välja tulevad.”

Tiina katkestab kõne ja sosistab:

„Sa vana raisk!”

„Kes helistas?” küsib tema kõrval lebav mees.

„Sinu naine!”

Mees sõbrale:

„Ma panin oma armukese telefoniraamatusse kirja nime „LOW BATTERY” all. Kui ta nüüd mu mobiilile helistab ja mind läheduses pole, ei hakka naine midagi kahtlustama, vaid paneb telefoni lihtsalt laadima.”

Mees karjub naisele vihaselt:

„Seleta mulle kohe, mida see mees meie voodi all teeb?!”

„Ei tea,” vastab naine väsinult. „Aga oleks sa seda näinud, mida ta voodis teeb!”

Kohtuvad kaks sõpra:

„Kuidas läheb?”

„Ära parem küsi! Eile leidsin oma voodist mutrivõtme. Mu naine petab mind vist masinistiga.”

„Kuule, mis lolli juttu sa ajad! Mina leidsin eile oma naise koos masinistiga voodist. Tahad sa öelda, et mu naine petab mind veduriga?!”

Mees naaseb komandeeringust, tormab kohe magamistuppa ja avab seinakapi ukse – mitte kedagi. Vaatab voodi alla – mitte kedagi. Käib ära rõdul ja vannitoas – mitte kedagi. Läheb siis kööki, valab endale pitsi viina ja ütleb naisele kurvalt:

„Eh, Mari – vanaks hakkad mul jääma, vanaks!”

Vestlevad kaks sõbrannat:

„Mu mees tuli hiljuti koju kriimustatud seljaga. Ütles, et kass oli küünistanud.”

„Ja sina uskusid teda!?”

„Selle ajani ei uskunud, kui koer mulle maasika imes!”

Isa hakkab tööle minema, jättes Juku koos emaga koju.

„Kui midagi peaks juhtuma, Juku, siis helista mulle tööle,” lausub ta lahkudes.

Mõne aja pärast Juku helistabki:

„Paps, meie kass tegi vaibale mustust!”

„Korista siis ära!”

Varsti helistab Juku taas:

„Paps, emme juurde tuli mingisugune onu!”

„Noh, ja edasi?”

„Nad läksid koos magamistuppa!”

„Edasi!”

„Ma piilusin läbi lukuaugu ja nägin, et onu hakkas pükse maha võtma! Tead, paps, mina tema järelt koristama ei hakka!”

Kohtuvad kaks sõbrannat:

„Miks sa nii ärritunud oled?”

„Kinkisin oma abikaasale meestepäevaks spinningu.”

„See oli sinust ju väga kena! Ta käib sul juba kümme aastat igal nädalavahetusel kalal. Mis siis juhtus?”

„Juhtus see, et ta keerutas tükk aega hämmastunud näoga spinninguketast ja küsis siis: „Aga mis asi see selline on?”.”

Trepikojas kohtuvad kaks naabrinaist:

„Kas tead, Mari, et su mees on endale armukese võtnud?”

„Vaata, Tiina, me oleme nüüd sellisele järjele jõudnud, et võime seda endale lubada.”

Sõbrannad omavahel:

„Sa ei kujuta ette, milline super armuke mul on: kaks tundi eelmängu, siis poolteist tundi seksi, pärast aga lamasime ja vestlesime veel tund aega!”

„Kus sul ikka vedas!” kiidab sõbranna.

Samal ajal räägib armuke sõbrale:

„Eile oli ikka täiega jama! Kõigepealt kaks tundi ei tõusnud, siis ei õnnestunud poolteist tundi lõpetada, pärast aga ei suutnud veel tund aega magama jääda.”

Mees võtab sõbraga baaris napsi. Sõber teeb ettepaneku:

„Kuule, helistame su naisele, teeme nalja. Täna on ikkagi 1. aprill!”

„Hea küll!” nõustub mees. „Aga pärast naljatame sinu naisega!”

Sõber helistab mehe telefonil, mehe naine võtab vastu:

„Ma ju ütlesin, ära helista, ma olen koosolekul!”

„Vabandage, aga teie mees jäi just auto alla.”

„Sai surma?”

„Ei, viidi haiglasse.”

Viie minuti pärast helistab mees sõbra telefonilt tema naisele. Sõbra naine pistab kohe vadistama:

„Oi tere, kallis! Mul on selliseid uudiseid! Mari mees jäi auto alla ja sattus haiglasse! Ja Mari põrutas armukesega otse restoranist koju seda tähistama!”

Mees tuleb töölt varem koju ja tormab kohe rõdule. Siis avab kapiuksi, vaatab voodi alla ja vannituppa – mitte kedagi! Mees haarab naisest, raputab teda ja karjub:

„Kus armuke on?!”

Naine rabeleb lahti ja vastab nördinult:

„Kust mina seda tean? Sinu armuke, ise otsi!”

Sõbrannad omavahel:

„Seksi ajal möirgab mu mees nagu lõvi. Mul on naabrite ees nii piinlik!”

„Aga oled sa palunud tal ennast tagasi hoida, ta on ju ikka täiskasvanud inimene!”

„Olen, tuhat korda olen! Aga nagu ta mu mõne armukesega voodist leiab, nii unustab kõik oma lubadused ja möirgab jälle!”

Üks sõbranna teisele:

„Mu mees petab mind! Kui ta õhtul koju tuleb, pole tal enam jaksu minuga seksida. Tähendab, ta magab enne seda armukesega!”

„See ei tõesta veel midagi,” vastab teine. „Minu mees näiteks magab oma mõlema armukesega, pärast seda minuga ning vaatab siis mõtlikult hamstrit ja papagoid ...”

Sõbrannad omavahel:

„Mu mees peksab mind kogu aeg ja ma ei saa aru, mille eest!”

„Äkki sa annad talle halvasti süüa?”

„Mis sa nüüd! Päevad otsa vaaritan talle hõrgutisi, otsin netist parimaid retsepte, ostan kõige värskemaid puuvilju ...”

„Või õpivad teie lapsed halvasti?”

„Mis sa nüüd! Ma teen koos nendega kodutöid, käin lastevanemate koosolekuil, helistan kogu aeg õpetajaile. Lapsed saavad meil ainult viisi!”

„Siis ma küll enam ei tea. Äkki sa petad teda?”

„Aa ... Sa siis arvad, et selle väikse asja pärast peksabki?”

Jaapanis turismireisil viibiv eestlane ostab endale prillid, millega näeb läbi riiete. Lennukiga tagasi lennates paneb ta prillid ette, vaatab stjuardessi poole – ja stjuardess on alasti. Võtab prillid eest – stjuardess on taas riides. Paneb ette – jälle paljas. Niimoodi lõbutseb eestlane kogu lennu.

Tallinnasse jõudes ja taksoga lennujaamast koju sõites paneb eestlane prillid ette – kõik on paljad! Võtab ära – ja kõik on jälle riides.

„Võimas!” mõtleb eestlane. „Näe, mis japsid välja mõtlesid!”

Eestlane siseneb oma korterisse, prillid ees, ja leiab elutoast oma naise mingi mehega, mõlemad alasti. Võtab prillid eest – mõlemad on ikka alasti. Paneb ette – alasti. Võtab ära – alasti.”

„Kuradi prillid!” pomiseb mees tigedalt. „Juba rikkusid mul nägemise ära!”

Pärast mehe matuseid jäävad hauale lesk ja keegi naine.

„Vabandage, aga kes teie olete?” küsib lesk. „Ma nagu ei tunne teid.”

„Ma olen teie mehe armuke.”

„Minu mehel ei olnud mingit armukest! Ta oli suurepärane pereisa, viibis igal õhtul kodus, veetis kõik puhkepäevad perega ja tõi palga viimse sendini koju!”

„Meie olime koos lõuna ajal ja elasime teie abikaasa preemiast. Meile jätkus ...”

Mida ütlevad erinevast rahvusest naised, kui mees tuleb koju, nemad on aga armukesega voodis?

Hispaanlanna: „Juan, tapa tema, mitte mind!”

Inglanna: „Söör, te saabusite valel ajal!”

Prantslanna: „Mis seal ikka, Jean, tule kah voodisse!”

Juuditar: „Aabram? Oled see sina? Aga kes siis siin minu kõrval on?”

Venelanna: „Ausõna, ma viimast korda! Ära ainult näkku löö!”

Mees pistab pea juuksurisalongi ukse vahelt sisse:

„Kaua läheb, kuni järg minuni jõuab?”

Juuksur heidab pilgu järjekorrale:

„Paar tundi.”

Mees läheb minema.

Mõne päeva pärast pistab sama mees taas pea ukse vahelt sisse:

„Kaua läheb, kuni järg minuni jõuab?”

Juuksur vaatab ootajaid:

„Paar tundi läheb ära.”

Mees lahkub.

Nädala pärast pistab mees jälle pea salongi ukse vahelt sisse:

„Kaua läheb, kuni järg minuni jõuab?”

Juuksur vaatab ringi:

„Umbes poolteist tundi.”

Mees läheb ära.

„Kuule Jaan,” palub juuksur kolleegi, „ole täitsa, mine vaata, kuhu see mees läks.”

Mõne aja pärast jõuab Jaan tagasi, ise naerust lämbumas:

„Tead, vana, see mees läks koju sinu naise juurde!”

Mees tuleb töölt varem koju ja leiab oma naise oma parima sõbraga voodist.

„Ah sa lurjus!” karjub mees sõbra peale. „Ma olen ju su kõige parem sõber, koolis olime pinginaabrid, olen sind elus nii palju aidanud, isegi töökoha otsisin sulle, aga sina tasud niimoodi!”

Naisele:

„Sa igavene libu, ma korjasin su porist üles, toitsin ja katsin, ei keelanud midagi, aga sina ...”

Ja mõlemale:

„Jätke nüüd lõppude lõpuks see armatsemine järele, kui ma teiega räägin!”

Mees tuleb töölt varem koju ning, leidnud naise oma sõbraga voodist, haarab püstoli ja laseb sõbra maha.

„Oled sa hulluks läinud?!” karjub naine. „Nii jääd varsti kõigist sõpradest ilma!”

Jaan tutvub kauni naisega, kes viib ta enda poole. Vaevalt jõuab Jaan lahti riietuda, kui uksest tormab sisse naise mees. Jaan kargab paljalt aknast välja ja paneb jooksu. Mees sorib aga rõõmsalt Jaani asjades ja kiidab:

„Hästi töötad, Mari! See on täna juba viies. Ma viin ta kodinad pandimajja, aga sina mine järgmise järele.”

Mees peab komandeeringusse minema, aga süda valutab naise pärast: äkki teeb salaja vallatust. Mees paneb voodi alla purgi rõõsa koorega ja kinnitab selle kohale voodi põhja külge niidi otsas nõela: kui naine on üksi, on asi korras, aga kui kedagi kaissu võtab, vajub nõel raskuse mõjul koore sisse ja nii saab naise vahele võtta. Kui mees nädala pärast jälle koju jõuab ja voodi alla vaatab, siis näeb ta, et purgis on sulaselge või ...

Mees tuleb ootamatult komandeeringust ja leiab oma voodis lesimas mingi võõra mehe. Ta astub riidekapi juurde, avab selle ja sikutab sealt kättpidi välja oma naise.

„Sa oled mul täielik idioot!” karjub ta naisele. „Ma olen sulle sada korda rääkinud, et tema peab kappi ronima, mitte sina!”

Mees loeb:

„Siin oli Jaan. Siin oli Toomas. Siin oli Priit. Siin oli Toivo ...”

Ja mõtleb:

„Miks ma äkki nii närviliseks muutusin? Kas käekiri on kuidagi imelik või siis need nimed ... Või on asi äkki selles, et need kõik on kirjutatud meie magamistoakappi?”

Naine on armukesega voodis, kui mees tuleb töölt koju lõunat sööma. Naine peidab armukese külmkappi. Mees läheb kööki, avab külmkapi ukse ja ...

„Kes sina selline oled?”

„Jaan.”

„Aga mis sa siin teed?”

„Vorsti söön.”

Mees läheb tööle tagasi ja räägib juhtunust kolleegidele.

„Küll sa oled loll!” irvitavad sõbrad. „See oli ju su naise armuke!”

Mees tormab koju tagasi, sööstab kööki ja rebib külmkapi ukse lahti. Seal on uus mees.

„Mis su nimi on?”

„Toomas.”

„Kuule, Toomas, ütle Jaanile edasi, et kui ma teda näen, siis löön maha!”

Mees teritab oma armukese juures nuge ja mõtleb:

„Huvitav, miks mul kodus kõik noad teritatud on?”

Naine saadab mehe hilja õhtul poodi. Mees läheb baari, tutvub blondiiniga ja lõpetab seikluse neiu kodus. Öösel kell kaks ärkab ta ehmatusega ja hüüatab:

„Jumal, naine lööb mu maha! On sul tükike kriiti?”

Kui ta koju jõuab, seisab naine uksel, malakas käes:

„Kus sa, raisk, olid?”

„Tutvusin blondiiniga, saatsin ta koju ja jäin veidi hiljaks,” vastab mees.

„Ära valeta, mängisid hoopis piljardit!” käratab naine. „Näita käed siia! Muidugi, käed on kriidised!”

Kaks sõpra jalutavad tänaval. Nende ees kõnnivad kaks naist – blond ja brünett.

„See blondiin on mu naine, aga brünett mu armuke,” ütleb üks. „Tead, ta on voodis viimase peal!”

„See brünett on minu naine, blondiin aga mu armuke,” teatab teine. „Ja kui sa vaid teaks, kui hea ta voodis on!”

Mehed vaatavad üksteisele mõnda aeg otsa ja pahvatavad siis korraga:

„Näed siis – oskavad küll, kui tahavad!”

Üks sõber kohtab teist ja hüüab:

„Kuule, sa kolmekesi oled kunagi proovinud: kaks meest ja üks naine?”

„Ei ole.”

„Aga tahaksid?”

„Muidugi!”

„Noh, jookse siis kähku koju – su naise juures üks mees juba on!”

Õnnelik mees saabub koju, kaasas äsja ostetud lapsevoodi. Mees astub vannituppa ja näeb, et mingi tüüp ajab seal tema žiletiga habet. Mehe tuju muutub järsult, ta tormab tuppa ja karjub naisele:

„Sa oleksid võinud selgemini väljenduda, kui ütlesid mulle, et varsti on meid kolm!”

Mees saab baaris tuttavaks kena daamiga. See kohe seletama:

„Tule õhtul pärast kümmet minu poole! Mu mees läheb öövahetusse.”

Mees lähebki õhtul kohale ja laseb uksekella. Ukse avab kahemeetrine mehemürakas:

„Mis vaja?”

Mees keerab kannapealt ringi ja pistab jooksu. Koju jõudnud, valab ta endale pitsi viina, paneb jalad lauale ja süütab sigari.

„Mis vaja, mis vaja ... Tead, mees, sa tõmba õige uttu!”

Telefonikõne:

„Halloo! Tere õhtust! Kas Triinu võib ...”

„Tere, tere, aga Triinu pole kodus. Siin räägib tema abikaasa.”

„Ma tean. Ta on siin minu juures. Sellepärast ma küsingi, kas Triinu võib ...”

Vanemal härrasmehel sureb noor naine. Matustel on mees vaikne ja tõsine, naise armuke seevastu aga nutab ohjeldamatult. Pärast matust astub vanahärra noormehe juurde:

„Ärge nutke, mu sõber, ma kavatsen veel kord abielluda!”

Kirstutegija küsib leselt:

„Kas saen sarved maha või teen pikema kirstu?”

Arst, advokaat ja matemaatik arutavad, kumb on parem, kas abikaasa või armuke.

Advokaat: „Armuke on kindlalt parem. Kui sul on naine ja sa tahad lahutust, siis tekitab see igasuguseid juriidilisi probleeme, rahakulust rääkimata.”

Arst: „Naine on parem, sest sellest tulenev kindlustunne vähendab su ärevust.”

Matemaatik: „Te mõlemad eksite. Kõige parem on omada mõlemat, sest siis arvab naine, et sa oled armukese juures, armuke arvab, et sa oled naise juures, ja sina saad rahulikult matemaatikaga tegeleda.”

Vestlevad kaks sõpra:

„Kas tead, mulle tundub, et mu naine petab mind pagariga. Ükskõik, millal ma ka voodisse ei heidaks, on seal jahu ja leivapuru.”

„Kas tõesti? Noh, nüüd hakkan ka mina kahtlustama, et mu naine petab mind lukksepp Jaaniga meie trepikojast.”

„Miks sa seda arvad?”

„Noh, millal ma ka koju ei tuleks, ikka lamab lukksepp Jaan meie voodis!”

Arnold Schwarzenegger on võõra naise juures. Äkki tuleb koju naise seaduslik abikaasa. Naine peidab Arnoldi kähku riidekappi. Mees tuleb sisse ja hakkab naist kohe kahtlustama: ta otsib korteri läbi ja vaatab lõpuks ka riidekappi.

„Keda sa otsid?” uriseb Schwarzenegger.

„Sind ...” kogeleb mees.

„Kas kööki vaatasid?”

„Ei.”

„Siis mine ja vaata!” ütleb Schwarzenegger ja tõmbab kapiukse kinni.

Karlsson on võõra naise juures. Äkki heliseb uksekell.

„See on mu mees!” hüüab naine kohkunult.

„Ei mingit muret!” vastab Karlsson. „Ma hüppan kohe aknast välja ja lendan minema.”

Karlsson hüppabki aknast välja. Mees tuleb tuppa, vaatab ringi ja käratab:

„Kes sul siin oli?”

„Mitte kedagi ei olnud.”

„Mitte kedagi? Aga kelle propelleriga püksid siin toolil on?”

Mees tuleb komandeeringust. Uks ei avane, sest võti on seespool ees. Pärast korduvat kellaandmist tuleb naine avama – sassis peaga, hommikumantel lohakalt õlgadel.

„Ah sina oled! Oh kui hea! Mine kutsus arst, mul on 40 kraadi palavikku!”

Aga väike poeg hüüab toast:

„Isa, isa, ära mine! Mul on koll kapis!”

„Ära kuula lapse juttu!” palub naine. „Mul on niigi halb olla! Mine kutsu arst!”

Poeg aga hüüab uuesti:

„Issi, ära mine! Mul on koll kapis!”

„No ma vaatan, mis koll see on!” teatab mees. Kapis istub aga alasti naaber. Mees on kole kuri:

„Noh, sul, Jaan, pole ka aru peas! Mu naisel on 40 kraadi palavikku ja sina tuled siia lapsele kolli tegema!”

Kaks sõpra tulevad õhtul komandeeringust.

„Selle puhul võiksime minu juurde minna ja pitsikese viina võtta,” teeb üks ettepaneku.

Korterisse sisenedes märkab küllakutsuja esikus võõraid meestekingi.

„Mis me teeme?” küsib sõber.

„Tss! Lähme kööki! Kolme jaoks jääb viina väheks.”

„Tead, John,” räägib Jack sõbrale, „ütlen sulle ausalt, ma ei kahelnud oma naise truuduses kordagi enne, kui me New Yorgist Chicagosse kolisime.”

„Aga mis siis juhtus?” imestab John.

„Noh, Chicagos toob meile piima sama piimamees, kes New Yorgiski.”

Jaan on võõra naise juures. Äkki kõlab uksekell. Naine peidab Jaani kähku riidekappi ja läheb avama. Sisse tormab tema mees ja hüüab:

„Kallis, maja põleb! Me peame kähku lahkuma!”

Tekkinud pinevas vaikuses kostab kume hääl riidekapist:

„Päästke mööbel, päästke mööbel ...”

Politseinik tuleb hilja õhtul koju. Ta ei taha naist äratada, riietub pimedas lahti ja poeb voodisse. Vaevalt pikali heitnud, kutsutakse ta telefoni teel kiiresti tööle. Mees paneb kribinal-krabinal riidesse ja kihutab autoga tööle. Seal märkab ta kolleegide imelikke pilke ja imestab:

„Milles asi?”

Tema paarimees muheleb:

„Miskipärast on sul tuletõrjuja munder seljas!”

Jaan on võõra naise juures. Keset ööd kõlab uksekell. Jaan laseb end üle rõdu ääre alla ja jääb rippuma, nägu seina poole. Ripub ja ripub, juba hakkab koitma, käed tõmbuvad krampi, kuid Jaan ei julge lahti lasta, kartes surnuks kukkuda.

„Mida teie siin teete?” kõlab korraga kare mehehääl.

„Ripun,” vastab Jaan.

„Noh, rippuge, rippuge, aga tõstke jalad üles. Ma olen kojamees ja tahan tänavat pühkida.”

Naise juures on armuke. Äkki heliseb uksekell.

„Mees tuli koju!” kiljatab naine. „Peida ennast ruttu ära!”

Mees vaatab aknast välja – kümnes korrus. Voodi alla või kappi pugeda oleks liiga labane, pealegi leitakse sealt üles, kui otsima hakatakse. Siis märkab ta ühes toanurgas ettesirutatud kätega Heraklese kuju, ronib tolle kätele ja tardub liikumatuks.

Naise abikaasa tuleb sisse, nad söövad koos naisega õhtust ja lähevad voodisse. Mõne aja pärast kostab kõva mürts ja kellegi hääl ütleb:

„Oled sina, sõbrake, alles raske!”

Naine on armukesega voodis, kui ta mees koju jõuab ja uksekella annab.

„Kähku!” kamandab naine armukest. „Seisa sinna nurka!” Ta määrib armukese alasti kehale kiiresti õli ja puistab selle talgiga üle. „Ära liiguta enne, kui ma sulle ütlen,” sosistab naine, „lihtsalt teeskle, et oled skulptuur.”

„Mis asi see on, kullake?” uurib abikaasa tuppa astudes.

„Ah, see on lihtsalt üks skulptuur,” vastab naine. „Naabrid ostsid endale magamistoaskulptuuri ja see meeldis mulle nii väga, et otsustasin ka meile ühe muretseda.”

Rohkem asjast enam ei räägita ning mees ja naine lähevad magama. Kella kahe ajal öösel tõuseb mees üles, läheb kööki ning tuleb natukese aja pärast tagasi klaasi piima ja võileivaga.

„Võta,” ütleb ta „skulptuurile”, „söö midagi. Ma seisin nagu idioot tervelt kolm päeva naabrite juures ja keegi ei pakkunud mulle isegi klaasikest vett.”

Mees tuleb komandeeringust varem koju ja näeb rõdul võõrast meest.

„Kuidas teie siia sattusite?”

„Hüppasin lennukilt langevarjuga alla ja tugev tuul kandis mu teie rõdule.”

„Noh, kellega seda ei juhtu! Tulge tuppa, pakun teile tassikese kohvi.”

„Ja teid ei pane minu lugu isegi mitte imestama?”

„Mis siin imestada on? Eelmisel nädalal otsis näiteks üks geoloog meie tualettruumis naftat.”

Mees tuleb ootamatult koju, tema naise juures on aga tervelt kolm armukest. Et naisel pole neid kuhugi peita, käsib ta armukestel esikus olevatesse kottidesse pugeda. Mees tuleb sisse, näeb esikus kolme kotti ja virutab esimesele jalaga.

„Ruiiii!” kostab kotist.

„Ohhoo, ämm on meile maalt sea saatnud!” rõõmustab mees ja virutab teisele kotile jalaga. Sealt kostab:

„Äää!”

„Näed sa, ämm on ka lamba saatnud!” imestab mees ja virutab jalaga vastu kolmandat kotti.

Vaikus. Mees virutab uuesti. Jälle vaikus. Kolmandal korral annab mees eriti tugeva hoobi. Selle peale kostab kotist:

„Kas sa aru ei saa, tolvan, et siin on kartulid?!”

Abielupaar peab teatrisse minema, aga naine ei saa omadega kuidagi valmis. Kannatuse kaotanud mees läheb uurima, milles asi. Naine seisab poolalasti keset tuba ja tänitab, et tal pole midagi selga panna.

„Ah ei ole midagi selga panna!” käratab mees ja tõmbab riidekapi ukse vihaselt lahti. „Aga mis need siin on?! Vaata ise: üks kleit, teine kleit, kolmas kleit, neljas kleit, tere, Jaan!, viies kleit, kuues kleit ...”

Mees tuleb õhtul töölt, naine ütleb:

„Kallis meheke, köögikraan tilgub, palun paranda see ära.”

„Ah, mine põrgu, ega ma sul mingi torumees ole, kutsu töömehed!” vastab mees.

Järgmisel õhtul tuleb mees töölt koju. Naine ütleb:

„Kallis meheke, esikus on pirn läbi põlenud palun vaheta see ära.”

„Ah mine põrgu, ega ma sul mingi elektrik ei ole, kutsu töömehed, kui tahad!” vastab mees.

Kolmandal õhtul tuleb mees koju ja vaatab, et kõik on korda tehtud. Küsib siis naise käest:

„Kes selle siin kõik korda tegi?”

„Naabrimees,” vastab naine.

„Ja mida naabrimees selle eest tahtis?”

„Ta ütles mulle, et ma kas magan temaga või küpsetan talle piruka.”

„Ja mida sina tegid?”

„Ah, ma ütlesin talle, et mingu põrgu, ega ma mingi pagar ei ole!”

Mees tuleb hilja õhtul komandeeringust, näljane ja väsinud. Koputab koduuksele, et naine ta sisse laseks, aga keegi ei vasta. Põrutab rusikaga, ikka vaikus. Siis katkeb mehel kannatus, ta võtab hoogu ja virutab jalaga vastu ust. Selle peale avaneb kõrvalkorteri uks ja naaber soovitab:

„Sa koputa veel sarvedega ka!”

Naine kutsub koju tisleri ja räägib:

„Teate, mul on riidekapiga midagi lahti. Kui tramm mööda sõidab, põruvad uksed hingedest välja. Võibolla tuleks hinged ära vahetada või midagi muud ette võtta?”

Tisler võtab kingad jalast, ronib kappi ja jääb trammi ootama, et oma silmaga näha, milles asi. Korraga aga tuleb koju naise abikaasa. Näeb meeste kingi, läheb kapi juurde, avab ukse ja ... ongi võõras mees kapis.

„Ja mida sina, lurjus, siin teed?”

„Sa ei usu, peremees, aga jumala tõsi – trammi ootan!”

Prantslanna räägib oma sõbrannale:

„Istun kodus. Korraga heliseb uksekell. Teen lahti – ja lävel seisab sümpaatne noormees. Küsib, kas mu mees on kodus. Ütlen talle, et ei ole. Siis tuleb ta sisse ja tõukab mu diivanile pikali. Noh, armatseme. Pärast läheb ta minema. Ja tead, ma ei saa ikka veel aru, mida ta mu mehest tahtis?!”

Mees tuleb ootamatult koju. Naine peidab armukese voodi alla. Mees võtab riidest lahti ja heidab magama. Ta on juba uinumas, kui kuuleb, et voodi all keegi liigutab.

„Oled see sina, Muki?” küsib mees uniselt ja libistab käe põrandale.

„Mina jah,” vastab armuke voodi alt ja hakkab innukalt mehe kätt lakkuma.

Naine on armukesega voodis. Ootamatult tuleb koju mees ja annab uksekella.

„Oo, Jumal, päästa mind sellest kitsikusest!” pöördub naine Jumala poole.

„Hästi, ma päästan,” vastab Jumal, „aga kas sa oled nõus viie aasta pärast uppuma?”

„Nõus, nõus!” vastab naine.

Kahe nädala pärast on naine kogu loo juba unustanud. Viie aasta pärast läheb keset Atlandi ookeani põhja reisilaev. Laeva pardal on ka naine.

„Oo, Jumal, päästa mind!” pöördub ta taas Jumala poole.

„Aga kas sa meie kokkulepet ei mäleta?” küsib Jumal.

„Hästi, ma upun, aga mille eest teised hukkuvad?”

„Sellel laeval on kõik sinusugused, olen neid viis aastat kogunud!”