Читать книгу Armastus ja petmine. Miks me murrame truudust - Esther Perel - Страница 2

Оглавление

Esther Perel
Armastus ja petmine. Miks me murrame truudust


Originaali tiitel:

The State of Affairs

Copyright © 2017 by Esther Perel

Published by arrangement with Harper, an imprint of HarperCollins Publishers.

Lk 266 katkend luuletusest

„You All Know the Story of the Other Woman”, autor Anne Sexton.

Reprinted by permission of SLL/Sterling Lord Literistic, Inc.

Copyright by Linda Gray Sexton and Loring Conant, Jr. 1981.

Tõlkija: Koidu Raudvere

Toimetaja: Liivia Anion

Kujundaja: Villu Koskaru

Autoriõigus eestikeelsele väljaandele:

AS Postimees Grupp, 2019

Postimees Kirjastus, kirjastus.postimees.ee

Kõik õigused kaitstud. Selle raamatu ühtegi osa ei tohi reprodutseerida ega edastada ühelgi kujul ega ühegi vahendiga ilma autoriõiguse omaja kirjaliku loata.

ISBN: 978-9949-669-23-3

e-ISBN: 9789949669714

Trükk: Printon

Jackile, keda ma olen armastanud kolmkümmend aastat, ja kõigile, kes on kunagi tundnud armastust.


SISSEJUHATUS

Üksainus lihtne samm üle piiri võib röövida paarilt kogu nende suhte, nende õnne, isegi nende identiteedi. See on petmine – ülimalt tavaline tegevus, mida sellegipoolest eriti hästi ei mõisteta.

Ligi kolmkümmend aastat olen ma süvenenud tänapäeva paaride armusuhete ja kire keerukatesse üksikasjadesse nii terapeudi, kirjaniku, koolitaja kui ka lektorina. Oma esimeses raamatus „Mating in Captivity” uurisin erootilist kirge pikaajalistes suhetes. Üks tolle raamatu peatükkidest käsitles truudusetust, aga iga kord, kui ma raamatuga seoses ükskõik kus maailma nurgas esinesin või intervjuu andsin, kerkis truudusetuse küsimus minu üllatuseks kõigist teistest ettepoole. Lõpuks vallutas see teema kogu minu ärkveloleku aja. Nii et kui „Mating in Captivity” uuris kirega seotud valikuid pühendunud paarisuhetes, siis „Armastus ja petmine” jälgib kire teekonda olukorras, kui seda minnakse otsima mujalt.

Ometi pole tegu raamatuga, mis räägiks ainult truudusetusest. Petmine võib õpetada meile nii mõndagi suhete kohta laiemalt – näiteks seda, mida ma ootame, mida me arvame ennast tahtvat, millele meil on enda meelest õigus. Petmine näitab väga kujukalt, kuidas me isiklikult ja meie kultuur suhtuvad armastusse, ihasse ja truudusesse. Uurides keelatud armastust mitme nurga alt, loodan ma tõmmata selle raamatu lugejad kaasa avameelsetesse, arukatesse ja mõtlemapanevatesse aruteludesse tänapäeva suhete ja nende paljude variatsioonide üle. Ma tahaksin ärgitada teid ja teile kalleid inimesi vestlema sellistel teemadel nagu truudus ja lojaalsus, kirg ja igatsus, armukadedus ja omanikutunne, tõerääkimine ja andestamine. Ma julgustan teid, et te esitaksite iseendale küsimusi, räägiksite asjadest, millest te varem pole rääkinud, ega pelgaks kahtluse alla seada seda, mida peetakse seksuaalselt ja emotsionaalselt õigeks.

Terapeudina on minu roll luua turvaline ruum, kus saab kaastundlikult uurida väga erisuguseid kogemusi. Täpselt sama loodan ma teha raamatu autorina. Selles mõttes ei koosne see raamat õpetustest või ettekirjutustest, kuidas lahendada kriisi, mille on tekitanud petmine. Ometi loodan ma, et sellest raamatust on abi neile, kes parasjagu sellisesse kriisi on sattunud, ükskõik siis, millist rolli te selles mängite. Kuid mu põhiline eesmärk on algatada sel teemal viljakam arutelu – selline, mis võiks lõpuks tugevdada kõiki suhteid, muutes need ausamaks ja vastupidavamaks.

Petmisest rääkides kipume seda tänapäeval tegema lühinägelikult, justkui lahterdades ja hukka mõistes. Seksiga seotud küsimusi arutame ühiskonnas aina avameelsemalt, kuid truudusetust varjutavad endiselt häbi ja salatsemise pilved. Ma loodan, et see raamat aitab murda vaikust ning tuua kaasa uusi võimalusi, kuidas me mõtleme ja räägime olemisest ja tegevusest, mis on olemas olnud juba väga ammu. Palju on kirjutatud sellest, kuidas petmist ära hoida ja selle järel suhteid taastada, palju vähem aga petmise tähendustest ja põhjustest. Veelgi vähem on räägitud sellest, mida me võiksime petmisest õppida ning kuidas see võiks meie suhteid mõjutada ja muuta.

Mõned inimesed peavad neid küsimusi ebaoluliseks. Nende meelest loevad ainult faktid. Lennuk kukkus alla – päästku end, kes suudab! Aga aina rohkem ja rohkem on neid inimesi, kes tahavad teada, mis juhtus, miks see lennuk alla kukkus ja kas seda oleks saanud vältida. Nad tahavad sellest aru saada, sellest õppida ja uuesti lendama minna. Kõigi nende inimeste pärast tahaksin alustada vestlust sealt, kus see tavaliselt lõpeb, ning võtta käsile mõned eriti ärevaks tegevad küsimused, mis koos truudusetusega pinnale tõusevad.

Selle raamatu lehekülgedel uurin ma petmise paljusid vorme ja külgi, käsitlen nii valu ja hävitustööd, mida reetmine suhetes tekitab, kui ka põnevust ja enese avastamist, mis on omane piiridest üleastumisele. Tahan kirjeldada pingeid, mida toovad kaasa petmise aina laienevad võimalused ja sellega otsekohe kaasnevad ohud. Mida me peaksime arvama kahepoolsusest, kus ühel küljel seisavad abieluvälise armusuhte vabastavad ja enesekindlust lisavad dimensioonid ning teisel poolel kogu see häving, mida selline suhe võib kaasa tuua?

Ma tahan sellesse vestlusesse kaasata ka pere, kogukonna ja ühiskonna laiemad ringid. Loodan siduda meie kõige isiklikumate suhete arutelu laiema ajaloo- ja kultuurikontekstiga.

Olen vägagi teadlik sellest, millega ma riskin, kui hakkan sellel eriti tuleohtlikul teemal uudsel toonil rääkima. Truudusetuse küsimuses on meie veendumused pärit kultuurilise hingeelu sügavustest ja nende kahtluse alla seadmine tähendab nii mõnegi inimese meelest kindlasti seda, et ma olen ohtlikult lugupidamatu või isegi moraalselt kahtlane. Olgu öeldud, et ma proovin vältida täielikku hukkamõistmist ja eelistan asjade üle järele mõelda, aga sellegipoolest ei kiida ma petmist heaks ega suhtu reetmisesse kergelt. Tunnen oma kabinetis päevast päeva meelehärmi. Truudusetuse mõistmine ei tähenda selle õigustamist. Aga kui kõige ekstreemsemad juhtumid välja arvata, siis pole hukkamõistust lihtsalt midagi kasu.

Peaksin vist natuke rääkima sellest, kuidas ma selle raamatu jaoks materjali kogusin. See raamat pole teaduslik tõenduspõhine uurimus ega ka sotsioloogiline uuring. Ma ei ole kogunud andmeid igasugustelt veebisaitidelt, kus inimesed otsivad kõrvalsuhteid. Pigem meenutab minu lähenemine antropoloogi ja maadeuurija oma. Ma räägin inimestega ja kuulan neid. Selle raamatu toormaterjal on pärit mu teraapiaseanssidelt, koolitustelt, üle maailma peetud loengutelt, mitteametlikest vestlustest ning nendelt sadadelt inimestelt, kes on kirjutanud mulle kirju või kommentaare mu kodulehele, blogisse, TED Talksi kõnedele ja mu Facebooki-lehele.

Psühhoterapeudina töötades olen ma viimased kuus aastat keskendunud peamiselt paaridele, kelle probleemiks on truudusetus. Nende inimeste seltsis olen sukeldunud sellesse teemasse sügavuti. Kuna ma kohtun nende partneritega nii eraldi kui ka koos, on mulle avanenud ebatavaline vaatepilt – mitte ainult petetud osapoole valu, vaid ka truudusetu partneri kogemused. Mul on olnud õnne töötada mitmest maailmajaost pärit inimestega, mis on aidanud mul lisada sellele teemale kultuurierinevustest lähtuvaid aspekte. Kuid ma tean hästi, et minu patsiendid on lihtsalt minu patsiendid, kes ei esinda tingimata kõiki ühiskonnagruppe ega varanduslikke kihistusi.

Petmine ja saladused käivad käsikäes ning selles raamatus on peidus palju saladusi. Sageli pole võimalik rääkida ühe inimese saladusest nii, et sa ei reedaks kellegi teise saladust. Seetõttu pidin ma konfidentsiaalsuse nimel mõnikord varjama just neid üksikasju, mis muutsid ühe või teise loo eriti liigutavaks ja eriliseks. Kõik selles raamatus esinevad inimesed on nende anonüümsuse kaitseks hoolikalt maskeeritud, aga ma püüdsin jätta alles täpselt need sõnad, mida nad ütlesid, ja säilitada iga loo emotsioonid just sellistena, nagu need olid.

Lõpetuseks üks tänulik märkus. Selle raamatu jaoks materjali kogudes ja raamatut kirjutades leidsin ma inspiratsiooni ja teadmisi paljudelt mõtlejatelt, kirjanikelt ja asjatundjatelt. Aga kõigist teistest raamatutest kõrgemal seisab üks teos, millele ma võlgnen oma raamatu pealkirja. Algupärane „The State of Affairs: Explorations in Infidelity and Commitment” käsitleb kokkuvõtlikult truudusetuse sotsioloogilisi aspekte ning tõestab, et see teema väärib tõsist akadeemilist uurimist. Kõiki neid mõtlemapanevaid esseesid lugedes tundsin ma endas julgust kaevuda abielurikkumise teemasse ja uurida selle psühholoogilisi dimensioone nii, et ükski nüanss või kiht välja ei jääks.

Ükskõik, kas see meile meeldib või mitte, kõrvalehüpped ei kao kuhugi. Üleaisalööjate hulka pole suutnud kärpida kogu see tint, mis on kulutatud selleks, et õpetada meid oma suhteid „petmise vastu kindlustama”. Truudusemurdmist tuleb ette heades abieludes, halbades abieludes ja isegi sellistes kohtades, kus abielurikkumist võib karistada surmanuhtlusega. Seda juhtub avatud suhetes, kus abieluvälise seksi võimalust on eelnevalt hoolikalt arutatud. Petmist pole lõpetanud ka vabadus suhtest lahkuda või abielu lahutada. Nüüd, mil ma olen sellesse teemasse nii sügavale sukeldunud, olen saanud aru, et siin pole mingit ühest tõde ega kõikehõlmavat liigitust, millega oleks võimalik seda kire ja reetmise katsumust kirjeldada. Kindlalt saan ma teile öelda ainult seda, et mitte ükski lugu, mida ma siin raamatus jutustan, pole välja mõeldud.

Esther Perel New York, jaanuar 2017

Armastus ja petmine. Miks me murrame truudust

Подняться наверх