Читать книгу Teistmoodi mööblipood. Aramilda esimesed jõulud - Eva Roos - Страница 7

Aramilda seisis sabas, et osta suhkru ja kaneeliga mandleid. Tema kõrval maas oli mitu suurt kotti. Ta oli üldises jõuluturu melus üsna hoogu läinud.

„Hei! Proua! Teie kott liigutas!” hüüdis äkki keegi mööduv mees ning puudutas õlast naist, kes seisis Aramilda ees sabas. Naine võttis just müüjalt oma mandleid vastu ning oli suure paberist koti hetkeks lumme toetanud. Loomult uudishimulik Aramilda kiikas samuti kotti, millest mees rääkis.

„Uihhhh!” kiljatas naine. Ta pillas mandlid maha ning kargas liigutavast kotist eemale.

„On teil seal mingi loom?” uuris mees edasi.

„E-ei…” kogeles naine ehmunult. „Ainult mõned asjad jõulukinkideks. Lastele…”

„Või nii,” ütles mees ja jäi vait. Kõigi silme all kasvas paberkotist välja täismõõdus põrandalamp nagu mingi senitundmatu seen.

„Appi!” ütles naine nõrga häälega. „Ma ostsin sellise oma tütre nukumaja jaoks… Aga see oli palju väiksem…”

Tänavast, mis jõuluturust veidi eemale jäi, kostis raske mürtsatus ning mitmeid karjeid.

„Mis teie arvate, mis siin toimub?” küsis mees Aramilda poole pöördudes, sest põrandalambiga naine oli täiesti tumm ja vestluseks kõlbmatu. Aramildat aga polnud enam suhkrumandlite sabas. Ta oli oma kotid maha unustanud ning juba poolel teel putka poole, kuhu ta Teistmoodi Mööblipoe oli jätnud.

Loikam seisis kioski ees, ning viibutas Aramildale tervituseks rahapakiga, mis tal näpus oli.

„S’ jäid pikemaks ’ra. Tegin jõulu-alega väheke bisnessit,” teatas kõrend rõõmsalt. „N’rmaalse hinnaga lä’eb su nukumööbel n’gu soojad saiad. Võtsin kümme prossa vahendajatasu, muu ’n sulle!”

Poiss ulatas Aramildale rahapaki ning kadus vilistades rahvasumma.

„Hei! Mis sa ära müüsid?” hüüdis Aramilda talle järele.

„Mingi mampsel ostis raamatukapi ja kaks kummutit, kolm teeserviisi läks, üks lüht’r, paar riil’t ja lampi. Võib-’la veel mingit kribu-krabu. Sauks!” vastas loikam ja oligi läinud.

„Oh heldeke,” pomises Aramilda kahvatudes. Ta kiirustas tagasi kioskisse. Põgus pilk paljastas tõiga, et midagi rangelt võttes maagilist polnud loikam müünud. Teisalt – täiesti tavaline raamatukapp, mis Teistmoodi Mööblipoest piisavalt kaugel oma tegelikud mõõtmed jälle tagasi saab, ei peagi eriti maagiline olema, et probleeme tekitada. Mitmest suunast kostev karjumine jõuluturul näitas, et hädad olidki juba kohal.

Oli vaja kähku jalga lasta. Müüjanna nägi mitmest suunast väga sihikindlalt lähenevaid inimesi ning kaebuste raamatu meeleheitlik krabin kostis isegi üle jõuluturu melu. Aramilda suskas võlumündi kassasse, vajutas kärmelt nuppe ning tõmbas kangist. Tal oli ükskõik, kes näeb või ei näe Teistmoodi Mööblipoe lahkumist. See koht tuli hoolega meelde jätta. Parem on isegi siia lähedale enam mitte kunagi sattuda.