Читать книгу Head kombed. Lihtne etikett ja käitumisjuhised - Gerda Kroom (koostaja) - Страница 16

Abivalmidus on voorus vaid seni, kuni see ei muutu pealetükkivaks. Kõige parem on kinni pidada reeglist: osuta teenet vaid juhul, kui seda teilt palutakse. Ega asjata nimetata liigset püüdlikkust karuteeneks.

Kui meie poole pöördutakse palvega teha midagi, milleks me pole võimelised või mida me ei soovi teha, siis piisab, kui öelda: “Kahjuks ei saa ma teid aidata.“ Selline otsekohesus on palju väärikam, kui anda lubadusi ja neid mitte täita.

Kuidas aga tänada omakasupüüdmatu teene eest inimest, kes pole sõber ega lähedane tuttav? Kallihinnaline kingitus või rahaline tänuavaldus tekitavad enamasti mõlemapoolset ebamugavust ja piinlikkust. Seepärast tasuks jääda lihtsate asjade juurde, nagu lilled, tänukirjad, šokolaaditahvel jms. Kui meile osutatud teene on seotud rahaliste kulutuste või suure ajakuluga, võib üle anda ka tänukorvi hea joogi ja puuviljadega. Mõnikord on arukas oma tänu avaldada veidi hiljem, näiteks mõne piduliku sündmuse ajal.

Vaatamata kõigele on parim tänu õigeaegselt lausutud tänusõnad või saadetud kiri teatega, et teene osutus kasulikuks. Selline siiras tänu on mõnikord isegi praktilisest kingitusest meeldivam.

Ka sõprade suhtes tunneme vajadust neid meile osutatud teenete eest tänada. Kuid siin ei tasu ülepea kiirustada, meeleheitlikult kingitust otsida ja seda siis kiiremas korras üle anda, kuna nii võime oma sõpra solvata. Sõprussuhted ongi just selle poolest erilised, et teeneid osutatakse vastastiku ilma kasu saamata. Samas pole siiras tänuavaldus kunagi liiast.