Читать книгу Head kombed. Lihtne etikett ja käitumisjuhised - Gerda Kroom (koostaja) - Страница 7

Viisakus eeldab tervitamist. Juba iidsetest aegadest peale osutavad inimesed üksteisele tervitamisega erilist austust.

Tervitusviisid on eri maades äärmiselt erinevad, kuid vaatamata tervituste mitmekesisusele on etikett oma põhiolemuselt siiski sama: kohtudes soovivad inimesed üksteisele õnne ja heaolu, tervist ja edu töös, kaunist hommikut, päeva ja õhtut.

Igal rahval ja sotsiaalsel grupil on olemas neile ainuomased tervitusmaneerid. Idamaades on näiteks tervituse iseloomulikuks jooneks kummardus kogu ülakehaga. Eurooplased tervitavad tavaliselt kätt surudes või vasaku käega kergelt kaabut kergitades ja pisut peaga noogutades.

Siinkohal mõned üldised tervitamist puudutavad etiketireeglid:

 Rahvarohkesse ruumi sisenedes tervitab siseneja peanoogutusega kõiki võõraid ja surub kätt neil, kellega ta juba tuttav on.

 Tänaval tervitamine koosneb üksnes kergest kummardusest ilma igasuguste hüüeteta nagu “Halloo!“ jms. Kärarikkaid ja ohjeldamatuid tervitusi peetakse etiketi rikkumiseks. Pole vaja kätega vehkida ega valjuhäälselt üle kogu tänava karjuda. Lihtne žest ja kerge naeratus väljendavad aupaklikkust ja austust.

 Kohviku- või restoranilaua taga istudes tervitatakse tuttavaid ainult peanoogutusega. Naist tervitades kergitab mees end veidi toolilt. Mees tõuseb püsti ainult juhul, kui naine tema juurde astub.

 Viisakusväljendused peavad lähtuma kliendist, kui ta siseneb juuksuri- ja kosmeetikasalongi, ateljeesse või teistesse olmeteeninduse ruumidesse.

 Sõjaväelane ei võta tervitades peast vormimütsi, vaid tõstab käe kõrva äärde.

Üksteist tervitatakse järgmistest reeglitest kinni pidades:

 mees tervitab naist,

 noorem tervitab vanemat,

 noorem naine tervitab vanemat naist ja endast tunduvalt vanemat meest,

 ametilt noorem töötaja tervitab vanemat kolleegi,

 delegatsiooni liige tervitab delegatsiooni juhti (nii oma maa kui ka välismaiste esindajate puhul).

Mees tervitab esimeses järjekorras hierarhias kõrgemal seisvaid isikuid (ametialase, ühiskondliku või mõne muu tunnuse järgi). Kui mees istub, siis tõuseb ta kõigepealt püsti ja alles seejärel tervitab.

Kui mees tervitab kedagi teatud vahemaa tagant, teeb ta kerge kummarduse ja puudutab käega kaabut, seda veidi kergitades. Talvemütsi, suusamütsi, soni või baretti pole vaja puudutada. Mees piirdub kerge kummardusega, kui tervitab kedagi, kes seisab kaugemal, ja võtab käest kinda, kui vahetab käepigistuse. Naistele pole see kohustuslik. Kui aga naine siiski kinda käest võtab, peetakse seda erilise austuse märgiks. Vanemas eas naiste ja meeste tervitamise korral peaks see olema aga normiks. Mehel ei tohi tervitamise momendil olla suus sigaretti ega kätt taskus. Naised noogutavad kergelt peaga ja vastavad tervitusele naeratusega, nemad ei pea kätt mantli- ega jakitaskust välja võtma. Mees peab pidama enda suhtes erilise austuse märgiks seda, kui naisterahvas teda esimesena tervitab.

Tervitusega kaasnev käesurumine on meeste puhul alati soovitav, naised valivad selle vastastikusel nõusolekul. Käepigistusel pole vaja kätt liiga tugevasti suruda. Seda reeglit peavad meeles pidama eriti mehed naise kätt surudes. Käe sirutab esimesena enamasti naine, kuid naised ja ka mehed ei siruta esimesena kätt endast tunduvalt vanematele ja ametiredelil kõrgemal seisvatele isikutele. Üldreegel on selline:

 esimesena sirutab käe vanem inimene,

 naine sirutab käe mehele,

 abielunaine sirutab käe vallalisele naisele,

 noormehed ei tohiks kiirustada esimesena kätt suruma endast vanematel või abielunaistel.

Tuleb meeles pidada, et tutvustamisel (sõltumata sellest, kas tutvustate end ise või esitleb teid kohalolijatele keegi teine) pole vaja esimesena kätt sirutada. Majaperenaine ei tohi unustada kätt suruda kõigil oma koju kutsutud külalistel. Külas viibiv naisterahvas on kohustatud sirutama käe tervituseks ka neile isikutele, kellega ta pole just kõige sõbralikemates suhetes.

Käepigistus pole alati kohustuslik. Kui omavahel tuttavad inimesed kohtuvad tänaval, kaastöötajad puutuvad kokku asutuse ruumides, külastajad sisenevad ametniku kabinetti, siis piisab viisakast ja korrektsest tervitusest: “Tere hommikust!“, “Tere!“ jms. Paha ei tee ka sealjuures pisut peaga noogutada ja kergelt naeratada.

Kui kohtuvad abielupaarid, tervitavad kõigepealt naised üksteist, seejärel mehed naisi ja alles pärast seda vahetavad mehed omavahel tervitusi.