Читать книгу Sinine Majandus 3.0 - Gunter Pauli - Страница 13

13

1. Otsi alati eeskuju loodusest

Elu Maal on arenenud vähestest ainuraksetest bakteritest tohutu bioloogilise mitmekesisuseni, mis pulbitseb arvukates eripärastes ökosüsteemides meie planeedi kõigis nurkades. Looduslikud süsteemid on meile innustuseks ning kuigi me ei kutsu üles pöör-duma tagasi elu juurde metsas või koopas, imetleme tõsiasja, et sellel kaunil sinisel planeedil on tekkinud niisugune keerukas vastastikuste sõltuvuste tasakaal, milles kõigel on oma ülesanne ja elu saab õitseda.

Looduslikud süsteemid moodustavad lõpmatu tasemete jada, milles sõnal “raiskamine” puudub tähendus, sest iga konkreetse olendi jaoks näiliselt väärtuseta asi on vajalik kellegi teise jaoks, ilma eranditeta. See loob katkematuid voogusid, millest sõltub kogu elu Maal. See tähelepanek pani meid ettevõtlust ümber mõtestama. Selle asemel, et luua materjali ringliikumiseks suletud süsteeme või kutsuda üles raiskamist koguni lõpetama, saime indu ülesandest omistada mõttes väärtus kõigele, mis meil on, ja vaadata, milliseid äritegevusi saaksime selle baasil luua. Pidagem silmas, et looduslikud süsteemid panustavad võimaluste piires alati maksimaalselt ning igaüks neist areneb reaktsioonina muutustele süsteemis. Taolise loogika võiks teisendada kindlaks sotsiaalseks eesmärgiks – täielikuks tööhõiveks. Nii saime innus-tust mõelda, kuidas kavandada ärimudeleid, mis suudaksid luua töökohti palju rohkem, kui on võimalikuks peetud.

Meis tekitab suurt huvi ka looduse võime autopoeesiks, mis tähendab eneseregulatsiooni, suutlikkust kohaneda häiritustega, toimida piiritletud võrgustikuna ning luua ökosüsteemide sees võrkude võrkusid. Sellest peale, kui Tšiili filosoofid Humberto Maturana ja Francisco Varela selle ideega välja tulid, oleme mõistnud, et loodusel on võime areneda, luua seda, mida varem