Читать книгу Sinine Majandus 3.0 - Gunter Pauli - Страница 4

4

Eessõna eestikeelsele väljaandele

Kui müür langes ja Balti riigid end esimestena Nõukogude Liidust sõltumatuks kuulutasid, levis laialt veendumus, et see toob kaasa “rahu dividendi“. Mõlemad pooled investeerisid kaitse eesmärki-del miljardeid eurosid, mis on põhimõtteliselt mittetootlik inves-teering, sest ükski poliitik ei tunnista, et varustus on hangitud kasutamiseks. Tõsiasi on, et majanduse mootorit ei saanud sellest dividendist kunagi. Samal ajal tõi kasvav teadlikkus keskkonna allakäigust idas ja läänes kaasa laialdase ootuse, et kestliku arengu poole liikumiseks tekib rohkem ressursse. Kolm aasta-kümmet hiljem tuleb kahetsusega tõdeda, et peamiste statistiliste näitajatega väljendatud kõige tähtsamates parameetrites pole kannapööret toimunud. Eesti ei ole nende trendide osas erand. Sõjalised kulutused on suured ning keskkond põlevkivi kaevan-damisest, valimatust metsade ekspluateerimisest, kvoodipõhisest ülepüügist ning üksikute jõukate turistide lõbustamiseks taime- ja loomariiki hävitavast turismist tingituna endiselt suure surve all – need on probleemidest vaid mõned.

Kui esitatakse põhjendatud kaebusi jätkuvate keskkonnaka-tastroofide kohta ja avaldatakse olulist teavet – näiteks Eesti ini-marengu aruanne, mis dokumenteerib teravas vormis negatiivseid trende –, osutan alati, et ehkki andmed ja teadlikkus on tähtsad ja vajalikud, siis strateegiate muutmiseks ja uute, edasiviivate lahenduste leidmiseks ainult neist ei piisa. Vaja on säilitada avatud mõtteviis, uurida võimalusi ja tagada, et me leiame niisugused algatuste portfellid, mida saaksime trendide muutmiseks ühes-koos kasutada. Viimase 25 aasta jooksul oleme edukalt taastanud troopikavöötme vihmametsi, ehkki spetsialistid pidasid seda või-matuks. Las Gaviotases alustasime laastatud maast ja taastasime

Eessõna eestikeelsele väljaandele