Читать книгу Sinine Majandus 3.0 - Gunter Pauli - Страница 22

22

me raamatus näitame, algab protsess kohvijääkide kasutamisega seente kasvusubstraadina, mis on kohvi valmistamise käigus juba steriliseeritud, säästes sel moel energiat. Pärast seente koristamist moodustab kasutatud substraat aminohapetega rikastatud loo-masööda. Loomad söövad nüüd seeni ja taimi ning väljutavad ideaalset toitu nii aeroobses kui anaeroobses keskkonnas elavatele bakteritele. Bakterid saavad loomsetest jäätmetest kätte veelgi enam toitaineid. Läbiseeditud materjal on nüüd mineraliseeru-nud ning muutub söödaks bakteritest ja loomsetest jäätmetest toituvatele mikrovetikatele. Lõpmatult jätkuv kaskaadide jada aitab meil mõista, kuidas oleks võimalik ümber planeerida farme, tapamajasid ja pagaritöökodasid. Lihtne on näha, kuidas kasv, külluslikkus ja areng vastupidavuse suunas toovad kaasa üha suurema tootlikkuse. Efektiivsus energiakasutuse ja toitainete pakkumise seisukohalt on kordades suurem, kui võiksid ligilähe-daseltki saavutada mistahes toiduga varustamise süsteemid, isegi need, mis põhinevad kõige kaasaegsematel GMO-tehnoloogiatel.

Selline loogika ei kehti üksnes bioloogilise materjali kohta, seda võib kasutada ka vähese reageerimisvõimega inertsete materjalide puhul. Võtame näiteks klaaspudeli ümbertöötlemise klaasvahu valmistamiseks (kasutades reagendina CO2), ehitus-materjalide tootmiseks, vesikultuuride substraadi või puidult värvi eemaldamiseks vajaliku liivapaberi tegemiseks. Klaasvahu kasutamine tagab väärtuse pideva loomise, sest see asendab kae-vandatava toorme, mida tuleb transportida teiselt poolt maakera. Niisugune ümbertöödeldud klaas võib lõpetada vajaduse tuletõk-kematerjalide või koguni värvi järele ning loob lisaks tõhusama tootmise ja tarbimise võrgustiku (mille plussiks on mürgiste ainete kõrvaldamine, millega inimesed igapäevase kasutamise käigus kokku puutuvad). Mõlemad kirjeldatud juhtumid, nii inertse kui bioloogilise materjaliga, näitavad mitmekesisuse võimekust ning