Читать книгу Sinine Majandus 3.0 - Gunter Pauli - Страница 26

26

ellu jääda. Esimesi männipuid istutades polnud eesmärgiks ala mändidega asustada ja kindlasti mitte monokultuuri näol, männid pidid tekitama pigem bioloogilise kattekihi, mis kaitseks pinnase edasist kurnamist ultraviolettkiirte poolt. Kui seemned ultraviolettkiirguse hävitava toime eest kaitstud olid, said need idaneda ning bioloogiline mitmekesisus taastuda. Teadlased, kes seda projekti ei pooldanud, väitsid põhjendatult, et karmides tingimustes ei jää ükski puu ellu. Olime neile selle info eest tänu-likud, sest see juhatas meid avastuseni, kuidas loodus ise suudab luua tingimusi, mis toetavad ja ka taastavad elu.

Mänd valiti peamiselt tema ellujäämisvõime ja ka sellepärast, et ta pakub varju – tegur, mis käivitas kohalikus ökosüsteemis veel ühe olulise muutuse. Puude vari kaitses pinnast ning süm-bioos toitvate mükoriisaseentega muutis temperatuuri. Seni, kuni pinnas oli vihmaveest kuumem, tekitas soojemale mullale langev vihm pritsmeid, aurustus ega tunginud maapinda, jättes tekkiva taimse ja loomse elu aastas üheksaks kuivaks kuuks veest ilma. Puude varjus oli pinnas jahedam ja vihm tungis kiiresti mulda. Vesi imbus nüüd läbi õhukese mulla õrnade kihtide, mis rikastus mineraalidevaba vihmaveega. Sel moel said ka kohalikud ela-nikud hea kvaliteediga joogivett, parandades ja tervendades nii oma elamistingimusi. Ent see polnud veel kõik – suur roheline saareke tohutul 20 miljoni hektarilisel savannialal oli jahe koht, millele iga sellest üle hõljuv pilv suure tõenäosusega ka oma üle-arust niiskust jagas – rohkem vihma tähendas aga ka suuremaid põhjaveevarusid. Säärane joogiveeallika taastamise protsess – istutades monokultuuri, millest areneb bioloogiliselt mitmekesine vihmamets, on oma olemuselt füüsikal põhinev protsess.

Rakendades füüsikateadmisi enda hüvanguks, on meie teod ja meetodid suutnud rikastada pinnast vee ja toitainetega, võimalda-des keemilistel ja bioloogilistel protsessidel kulgeda takistamatult