Читать книгу Sinine Majandus 3.0 - Gunter Pauli - Страница 29

29

arvasid toote olema teistest parema. Kuna nõudlus kasvas, oleks üldine kogumõju osutunud varasemast palju suuremaks. Kuidas saan ma päästa vee-elustikku Euroopas, hävitades vihmametsi Indoneesias? Jõudsin järeldusele, et kestlikud ärimudelid peavad astuma sammu võrra varasematest normidest kaugemale.

Sellisele isiklikule kogemusele tuginedes ning mahepõllunduse eluaegse pooldajana hakkasin teatud mahepõllumajanduslike toodete sertifikaatides kahtlema. Terminid nagu “mahe“ ja “bio“ jätsid mulje sünteetiliste väetiste, pestitsiidide ja herbitsiidide kõrvaldamisest. Sertifitseerimine oli samm edasi, kuid kui teile öeldakse, et toode ei sisalda kemikaale, ei anna see veel mingit teavet, mida selline toode tegelikult sisaldab või tarbijale pakub. Lisame siia tõsiasja, et väga keeruline on õigustada mahetoodangu transportimist üle kogu maailma, tuues sel moel kaasa märkimis-väärselt suure ökoloogilise jalajälje. Kuidas on keegi võimeline nii tegema ja siis väitma, et tekitatakse keskkonnale “vähem halba”? Nii sündiski mu moto: lõpetage vähem halva tegemine, hakake tegema rohkem head.

Uurisin juhtumit hoolikalt ja jõudsin järeldusele, et mahe-dast kaugemale vaatamiseks on vaja omaks võtta autopoeesi ja mitmekesistamise põhimõtted. Seda lähenemisviisi on katsetatud palju kordi ning Indias, Assamis asuvas ökoloogilises teeistan-duses käivitatud algatuste kaudu ka skaleeritud. Algse otsusega – muutuda mahedaks – lõpetas teeistandus edukalt kemikaalide sattumise kõrvalasuvasse UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvasse suurde ninasarvikute parki, ent pinnase halva seisundi tõttu kahanes tootlikkus. Sinise majanduse meetodi rakendamine käivitas hulga erinevaid algatusi, mis lähematel aastakümnetel üha arenevad. Need algatused, mis tuginevad julgel otsusel luua suurim ökoloogiline teefarm Indias, jätkuvad nüüd piirkonna suurima majandusarengu ettevõtmisena, luues töökohti, suuren-