Читать книгу Sinine Majandus 3.0 - Gunter Pauli - Страница 33

33

2.2. Liigu standardimiselt mitmekesistamise ja külluse poole

Looduslike süsteemide matkimine, mille puhul loovad oma-vahel seotud probleemid aluse võimaluste portfellile, pakub uusi vaatenurki selle kohta, kuidas ühiskonda muuta. Ka saame värskeid ideid, kuidas tagada paremini looduse jätkuv liikumine evolutsioonilisel rajal. Sedamööda, kuidas inimesed saavad üha teadlikumaks juba tekitatud keskkonnakahjustustest (ja jätkuvast kahjustamisest), räägitakse palju sellestki, kuidas vähem reostada nagu ka lubadustest vähendada tööstuse mõju keskkonnale. Kuna valdav enamus pole laastamistöö mastaapidest ja intensiiv-susest teadlikud, ei suuda nad mõista ka tehtava kahju tegelikku ulatust. Praegu kasutatav “lahendus” on meetmete rakendamine negatiivse mõju vähendamiseks. See pole lihtsalt piisav. Vaja on asendada praegused tavad, tooted ja tööstusvaldkonnad nii-sugustega, mis mitte üksnes ei kõrvalda negatiivset mõju, vaid loovad ka kaasnevaid positiivseid tulemeid. Peamine põhjus, miks seni praktiseeritud meetod “teha vähem halba” – reosta-mine jääb ikkagi reostamiseks – pole piisav, peitub üleüldise nõudluse kasvus. Mõned meist saavad teha mõju vähendamiseks positiivseid samme, ent maailma rahvastik kasvab ning paljude unistuseks on samasugused tarbimisharjumused kui neil, kes need probleemid algselt põhjustanud on. Selle asemel, et seada eesmärgiks tekitada vähem keskkonnakahju, peaks meie esimene prioriteet juba alguses olema lõpetada igasuguse keskkonnakahju tekitamine. Selle asemel, et lihtsalt teha vähem kahju, ei peaks me üldse kahju tegema. Kurjategija ei saa auhinda vähem varas-tamise eest, kuidas saab siis olla mõttekas tunnustada ettevõtet vähem reostamise eest? Varastamine jääb ikka varastamiseks ja reostamine jääb ikka reostamiseks. Kuidas saab leppida vaid heitkoguste vähendamise ja jäätmete kärpimisega, kui teame, et