Читать книгу Sinine Majandus 3.0 - Gunter Pauli - Страница 27

27

ning muutes kunagise tühermaa õitsvaks looduskaitsealaks, mis tulevaste sajandite jooksul üha mitmekesisemaks bioomiks areneb. Lisaks kujundas see kogukonna tervemate ja õnnelike-mate inimestega, millest räägime siin raamatus edaspidi. Kui me füüsikat ei mõista, ei oska me ära tunda meie käeulatuses olevaid võimalusi ühiskonna tüürimiseks kestlikkuse suunas.

1.5. Vaata kaugemale “mahedast” ja “biolagunevast”, uus suund on “taastuv”

Roheline liikumine sai hoo sisse 1970–80-ndatel aastatel ning tõstis esile tõsiasja, et sõltuvus naftast ja naftakeemiasaadustest tekitab hulgaliselt probleeme. Ökoloogid veensid ühiskonda ja tööstust otsima teed naftasõltumatusele. Selle üheks tulemuseks oli toodete mürgisuse ja biolagunevuse üha põhjalikum uuri-mine. Kemikaalid, näiteks sellised, mida kasutatakse teflonis (toidunõude mittenakkuvad pinnad toidu valmistamiseks ilma õli või võita) ja broomiühendites (tule- ja leegitõkestid) on küll otstarbekad, kuid selliste molekulide laialdasel kasutamisel on palju soovimatuid tagajärgi. Kõigi taoliste tehiskemikaalide kombinatsioon moodustab niisuguse kokteili, mille mõju me täiel määral veel ei taju.

Plastmasse, mille poolestusaeg on tuhandeid aastaid, peeti põhjusega sobimatuks meie tarbimis- ja äraviskamisharjumus-tega ühiskonnale – need täidavad kogu maailma prügimägesid ja tekitavad ookeanis hiiglaslikke plastprügisaari. Ent kuidas on võimalik, et plastpudelist, mis koosneb polüetüleenanumast ja polüpropüleenkorgist, mille mõlema poolestusaeg on sadu aastaid, on saanud turustandard, ehkki pudeli funktsionaalne kasutusaeg on vaid mõne nädala pikkune? Püüd mürgiste ühen-dite kõrvaldamise ja biolagunevuse nõude kehtestamise suunas