Читать книгу Mõtetes elatud elu - Helve Undo - Страница 13

MARET OLI TERVE NÄDALA ÜKSI TOAS ISTUNUD, nutnud, emast ja elust mõelnud. Ta pea oli paks ja valutas, süda oli ikka veel raske ja valu täis. Tal oli tunne, et valu tema seest ei kao enam kunagi. Ta istus jälle köögilaua ääres ja vaatas õue. Nädala pärast peaks ta uuesti tööle minema. Ta ei kujutanud ette, kuidas ta seda suudab.

Ta sirutas käe teekarbi järele. Poolel teel peatas ta käe, talle tuli meelde, et juba õhtul olid teekotid otsa saanud. Samuti olid otsas kohv, küpsised, leib ja viimased kõvaks läinud saianukid.

Tal ei jäänud üle muud, kui võtta kokku kogu oma alles jäänud jõud ja poodi minna. Oi, kuidas ta ei tahtnud seda teha. Parema meelega oleks ta end diivanile pikali visanud. Ta astus juba mõned sammud toa poole, siis aga otsustas ümber ja vedas end vannituppa. Ta võttis hommikmantli ja öösärgi seljast ja keeras vee voolama. Ta lasi soojal veel mööda keha alla voolata. Pärast duši all käimist tundis ta end veidi paremini. Ta pani end riidesse ja läks välja.

Värske õhk pani pea ringi käima. Ta sai aru, et pikka käiku ta ette võtta ei suuda. Tasasel sammul hakkas ta lähema poe poole minema. Ta oli nii ametis tasakaalu hoidmisega, et ei märganud enda kõrvale ilmunud naist. Ta lausa võpatas, kuuldes äkki oma nime ja teretamist sinna juurde. Ta pööras pea hääle suunas ja tundis ära kunagise töökaaslase Kaja.

«Tere!» vastas Maret, pikemaks jutuks ei olnud tal tahtmist. Kaja ei pannud seda tähele ja jätkas tempokalt: «Kuule, kas sa seda tead, et Pilvi tüdruk läks oma mehest lahku. Nad just ostsid sinna mere äärde maja, nad ei jõudnud sissegi kolida, kui juba lahku läksid. Noored on tänapäeval ikka nii kärsitud. Kui midagi ei meeldi, siis kohe lahku. Nüüd laenud kaelas, lapsed kord isa, kord ema juures. Pole neil õiget kodu ega vanemaid.»

Maret kuulas Kaja juttu ükskõikselt. Mis oli temal asja Pilvi tütre ja tema kooselu lõpuga? Temal oli ema surnud. Kaja rääkis veel midagi Pilvi tütrest ja lahutusest, aga Maret ei hakanud teda lõpuni kuulama. «Anna andeks,» ütles ta Kajale, «mul on praegu muud mured.» Ta kõndis edasi, jättes Kaja imestunult järele vaatama.