Читать книгу Suhtesõlmed. Köitvast seksist tõelise armastuseni - Inga Raitar - Страница 7

Kujuta ette, et kõnnid mööda tänavat ja sulle tuleb vastu karvane võhivõõras paadialune, kes kähvab sulle: “Sa vastik vana lits!” Ilmselgelt kehitad õlgu ja kõnnid edasi ning unustad selle juhtumi juba järgmisel tänavanurgal.

Sina ise oled kõigi oma elu suhete looja ja kujundaja!

Samas tuleb su elukaaslane õhtul koju ning tere asemel põrutab: “Sa vastik vana lits!” Sõnad on samad ja täpselt samuti tead sa, et sa pole ei vastik ega vana ega lits. Ometi reageerid samadele, üldse mitte kuidagi sind puudutavatele sõnadele hoopis teisiti. Tõenäoselt solvud hingepõhjani, lähed oma tuppa ja nutad peatäie ega räägi temaga mitu päeva. Võimalik, et isegi pakid asjad ja oled hommikuks kadunud. Või korraldad talle vasturünnaku sõnadega, mis eelöeldud kaugele varju jätavad. Fakt on see, et sa märkad neid sõnu ja reageerid. Aga millele? Kas sõnadele? Tegelikult ju mitte, sest need sõnad ei käinud ükski tegelikult sinu kohta. Millele siis? Ja miks samad sõnad erinevate inimeste öelduna erinevat mõju avaldavad?

Miks ta nii tegi?

Ükskõik, mida sulle ei öeldaks, ei ole mitte sõnad ise – mis ju vaid kombinatsioonid erinevatest häälikutest – sinus vallanduva esilekutsujaks. Tegelikult reageerid sa ütleja emotsioonile, mis oli sõnade väljapaiskamise põhjuseks. Ilmselgelt polnud ei prügikollil ega su elukaaslasel sind kohates just kõige parem tuju ning ta tundis vajadust enda negatiivset emotsiooni kuidagi endast välja saada. Kasutades sind “loputuskastina”, kuhu emotsionaalne solk väljutada. Huvitav on antud juhtumi juures see, et esimesel juhul jättis ka sõnade taga olev emotsioon sind puutumata või tekitas vaid pinnapealse hetkelise võbeluse. Teisel korral sai see aga kõigi eelduste kohaselt aluseks plahvatuslikule emotsionaalsele ahelreaktsioonile, mille mõju võis olla vägagi purustav teile mõlemale.

Just sinu suhe teise inimesega määrab, kui palju ja kuidas ta on suuteline sinu elu mõjutama.

Miks me ühe inimese poolt välja kiirguvaid emotsioone võtame vastu tundlikumalt kui teise? Võtmesõnaks selle küsimuse mõistmisel on suhe. Just sinu suhe teise inimesega määrab, kui palju ja kuidas ta on suuteline sinu elu mõjutama.

Me kogeme oma elu igas hetkes hulka erinevaid suhteid ning kõik suhted põhinevad alati vastasmõjul. Inimesed, kes meie ellu tulevad, on seega hinnatavad oma mõju alusel. Neid, kelle mõju meile on suurem, nimetame lähedasteks inimesteks. Mida lähedasem on inimene, seda suuremat mõju on ta meie elule suuteline avaldama.

Miski meie elus ei juhtu aga juhuslikult. Kõik, mis sinuga juhtub, oled ise midagi tehes või tegemata jättes oma ellu kutsunud. Enamasti me ainult ei tegutse teadlikult, seepärast ei tea ka, millega me mida just oma ellu kutsusime. Aga sellest veidi hiljem. Niisiis – me kohtume inimestega ja saame nendega lähedaseks, kuna vajame midagi neis olevat, mis oleks suuteline meid mõjutama. Sarnane tõmbab sarnast. Tahame me seda tunnistada või mitte, kuid kõik inimesed, kes meie elus meile hetkel olulised on, on meis toimuvate sisemiste protsesside peeglid. Ma tavaliselt ei näe ise enda sisse. Seepärast tulevad mu ellu teised, kes toovad minust välja selle, mida hetkel peaksin muutma või arendama. Väline maailm peegeldab alati olukordade ja teiste inimeste kaudu sulle tagasi sinus toimuvat. Iga inimene, keda eluteel kohtad, toob sulle teavet millestki sinu sees avaldumist vajavast.

Inimesed, kes meie ellu tulevad, on seega hinnatavad oma mõju alusel. Neid, kelle mõju meile on suurem, nimetame lähedasteks inimesteks.

Veel kord, elus ei ole juhuseid. Kõik meiega toimuv on alati suure pildi – sinu elu kui terviku – seisukohalt positiivne ja millekski vajalik. Sa oled seda kindlasti ka ise märganud oma elu kunagiste väga raskete kogemuste peale näiteks kümme aastat hiljem tagasi vaadates. Niisiis tuleb igas olukorras esmaemotsiooni ajel reageerimise asemel küsida – milleks see mulle nüüd vajalik oli? Nii, et tuleme veel kord tagasi hetke, kui su elukaaslane tuli koju ja tere asemel pahvatas: “Sa vana lits!” Sinu reaktsiooni – viha või solvumist – ei põhjusta ei sõnad ega ka nende ütleja. Sõnad ja emotsioon reageerisid ebakindlusega või isegi süütundega sinus. Ebakindlusega juhul, kui sa pole päris veendunud, kas su kaaslane ikka mõistab sind ja hoolib sinust piisavalt. Süütundega, kui sa tõepoolest oled oma mõtetes või tunnetes teda kellegi teisega võrrelnud – olgu siis seksuaalse ligitõmbavuse või materiaalse edukuse vaatevinklist. Näiteks. Vastavalt sellele, mis emotsioon sinus aktiveerus, hakkad sa ka käituma – kas ründavalt või ohvrina. Aga äkki oleks tark hoopis peatuda ja küsida – kõigepealt endalt: “Mis toimub?” Siis võid taibata, et sõnad ei käinud sinu, vaid su kaaslases toimuva kohta.

Iga inimene, keda eluteel kohtad, toob sulle teavet millestki sinu sees avaldumist vajavast.

Kui kaaslasega toimuv on sulle oluline, kui pead teda enda jaoks lähedaseks ja teie suhet hoidmisväärseks, oleks seega tark mitte reageerida sõnadele, vaid nende esilekutsujas selgusele saada.

Küsides lihtsalt: “Mis sul viga on?” või “Mis sulle haiget tegi, et sa nii palju viha enda sisse korjasid? Mille peale sinusse see viha tuli?”

Solvumine lõhub sind ja teie suhteid. Mõistmine on tegeliku suhte võti. Elu, nagu ka suhteid, millest see elu koosneb, saab muuta vaid oma suhtumisi ja käitumist muutes. Ometi puruneb enamik suhteid just emotsioonide risttules ning vastastikuses mittemõistmises. Kuidas siis saame mõista oma suhteid ja neis tegelikult toimuvat, et hoida oma suhteelu sellisena, nagu kõiki suhteid alustades unistame – hooliva ja vastastikku toetavana?

See siin pole raamat, mis õpetab sulle, kuidas kümne päevaga keegi ära võrgutada ja endasse armuma panna. Selleks, et kuu või aasta pärast vajada uut “kedagi”, keda võrgutada. Minu sooviks on aidata sul mõista suhteid läbi ainsa inimese, kelle mõistmine sul suhteelu tegelikult korrastada laseb – sinu enda. Ning suhteid su elus kui enesemõistmise koolitust, mille esimesed kursused sa kindlasti juba läbinud oled. Olukorda valitseb see, kellel on suurim valik käitumisviise. Neid me kohe uurima ja omandama asumegi.

Mõistmine on tegeliku suhte võti.