Читать книгу Üleilmastumine ja globaalprobleemid - Jaak Valge - Страница 8

Eitamata nende teooriate tähenduslikkust üleilmastumise mõistmisel, pakuvad käesoleva raamatu autorid välja uue kompleksse lähenemise, mille oluliseks osaks on ühiskondade demograafilise arengu eriüheaegsus. Nimelt algas Lääneja Põhja-Euroopas ning Põhja-Ameerikas ülemöödunud sajandi esimesel poolel demograafiline üleminek, mis levis järk-järgult mujale Euroopasse, seejärel Aasiasse, Ladina-Ameerikasse ja Aafrikasse. Lääne ühiskonnad, kus demograa-filine üleminek algas varem, asusid esimesena ka kiire majanduskasvu ning laienemise teele.

Demograafilise ülemineku eel, käigus, kõrval ja järel võetakse ühiskonnas omaks aktiivne eluhoiak, teisenevad soorollid ning toimub individualiseerumine. Demograafilise ülemineku kui protsessi osad on suremuse ja sündimuse langus, tagajärjed aga rahvaarvu suurenemine, mis kohati omandab rahvastikuplahvatuse ilme, ränderevolutsioon ning rahvastikuvananemine (vt diagramm 1). Kõik kõnealused nähtused on kõigis ühiskondades järgnenud üksteisele kindlas, ühesuguses järjekorras. 1970. aastatest on rahvastikuteadlased fikseerinud lääne rahvastiku uue arengufaasi, mida iseloomustab kasvav eluiga, süvenev individualiseerumine, soorollide jätkuv võrdsustumine, perevormide mitmekesistumine ning sündimuse langus alla taastetaset, tõsi – ühiskonniti eri tasemele. Domineerima on hakanud mentaliteet, mille kohaselt isik saab ja peab tegema eluvalikud, lähtudes iseendast, sest elada on ainult üksainus elu.

19. sajandil, mil lääs läbis ränderevolutsiooni faasi, „üleilmastasid” Euroopast emigreerunud valge nahavärviga inimesed Uue Maailma. Maailmasõdade ajal ja vahel pidurdasid globaliseerumist rändepotentsiaali ajutine kahanemine Euroopas rahvastikukaotuste tõttu ning immigratsioonipiirangud lääne siirderiikides, eeskätt USA-s. Pärast Teist maailmasõda ja eriti alates 1970. aastatest, mil Euroopa põlisrahvastik hakkas kiiremini vananema ja vähehaaval hõrenema, on Euroopa maad muutunud ise sisserännuriikideks. Samal ajal on tehnoloogilised võimalused, jõukusetaseme erinevus lääne ja mittelääne ühiskondades ning odava tööjõu küllus viimastes kasvatanud ettevõtete huvi siirdada tootmine madalama palgaga piirkondadesse. Nõnda on Kolmas Maailm tulnud läände ja lääs läinud Kolmandasse Maailma.