Читать книгу Seesama jõgi - Jaan Kaplinski - Страница 8

5.

Оглавление

Malle oli tõesti raamatukogus. Ta luges Kolozsvári Grandpierre’i ungari muinasjutte. Nad pilgutasid teineteisele vandeseltslaslikult silma. Ta asus Radhakrishnani kallale ja püüdis süveneda mimansa koolkonna ideedesse. See ei tahtnud aga hästi õnnestuda. Sangarlikult pidas ta vastu pool tundi, ei saanud aga jätta vahel vilksti Malle poole vaatamata. Pea iga kord vaatas Malle samamoodi vilksti tema poole ja naeratas. Malle naeratuses oli midagi, mis võttis talt ära hirmu naise ees. See oli korraga õelik ja emalik. Malle oli kena, kuigi hoopiski mitte erutavalt seksapiilne. Ta õppis soomeugri keeli ja laulis naiskooris. Nad olid vahel kohtunud kontsertidel ja mõne korra sääl koos ka käinud. Malle oli näinud ka tema luuletusi, aga kui neid miski ühendas, siis pigem muusika ja keeleteadus.

Siis tuli talle meelde, et kinos jooksis prantsuse film, mida ta oleks hää meelega vaatama läinud. Veel parema meelega koos Mallega. Ta võttis sahtlist kaustiku, tõmbas säält lehe ja kirjutas sellele:

On tulnud ettepanek minna viimasele seansile Saluuti. Kindlustan pileti ja seltskonnaga, kui see sobib.

Ta keeras paberi kokku, tegi sellest noole, kirjutas pääle “Malle”ja viskas naaberlauale.

Nool tuli sama teed tagasi ja maandus otse keset India filosoofiat. Vastus oli lihtne ja lühike. Tema kirja ülemises vasakus nurgas seisis kaldu:

Tutvunud ettepanekuga. Nõus. /allkiri/

Malle isa oli olnud sovhoosidirektor.

Seesama jõgi

Подняться наверх