Читать книгу Mees, kes jäi ellu. Taadu - Jaan Lausing - Страница 4

Selle raamatu jaoks on ettevalmistusi tehtud juba alates aastast 2001, mil Taadu (Jaan Lausing) rääkis kassettmaki lindile esialgse lühiversiooni oma eluloost ning mina selle siis arvutisse tippisin. Edasi Jaan üha täiendas ja laiendas seda lugu, sest juba kirjapandud mälestusi lugedes tuli detaile järjest enam meelde ning lugu läks aina sügavamaks.

Järgnevatel aastatel hakkasin oma vanaisa juba teadlikult intervjueerima, minnes teemadega laiemaks ning küsimustega üha rohkem ja rohkem detailidesse. Nii said linti Jaani lood Wabariigi ajast, II maailmasõjast, Norilski sunnitöölaagrist ning asumiselt Siberi taigas, aga ka pere loomisest ja tööst Tartu näidissovhoosis. Lisaks Jaanile intervjueerisin ka tema abikaasat, minu kallist vanaema Saimat, Jaani õde Salmet ja vend Jakobit ning teisigi. Ajakirjaniku kogemusega Ester tuli appi, et intervjueerida mu ema, onu Uunot ja mamma-taadu töökaaslasi.

Viimased intervjuud Taaduga tegin 2008. aastal, veidi aega enne ta esimest insulti.

Raamatu autorid koos kaukaasia lambakoer Akbariga 2001. aastal.

Taadu – see on hellitusnimi, mida kasutasin igapäevaselt oma vanaisa kohta. Pruukisin seda nime ka võõraste seltskonnas, nii et mõned inimesed mäletasidki mitte ainult Jaani, vaid ka mind selle järgi ja hakkasid kutsuma mind hüüdnimega Väike-Taadu.

Raamatus on erinevad ajastud, sündmused ja isikud eristatud peatükkidena. Ka minategelased on peatükiti erinevad, mis ehk lugeja tähelepanu teravdab ja sündmuste jälgimise huvitavamaks muudab. Mõned üksikud peatükid (Torm Kastolatsis, Suvepäev Metsakurul, Ülekuulamine) on aga fantaasialend, minupoolne ajaloo rekonstruktsioon – nagu see võinuks olla.

Lõviosa raamatust moodustab siiski mälestustel ja dokumentidel põhinev tõestisündinud lugu. Isiku- ja kohanimesid, samuti kuupäevi ning muid faktiandmeid on kõigis peatükkides püütud edasi anda nii täpselt kui võimalik nende andmete piires, mis olid kättesaadavad.

Palju abi on raamatu kirjutamisel olnud Eesti arhiividest, kust leitud materjalid on aidanud oluliselt laiendada Taadu lugu. Nii on kokku saanud memuaarid, mis heidavad pilgu üsna tüüpilisele Eesti elule läbi kuue põlvkonna – 19. sajandist kuni 21. sajandi alguseni.

Tänan kõiki, kes on andnud oma panuse! Sügav kummardus toimetaja Ester Šanki ees. Aitäh, Salme ja Jakob – teie jutustused lisasid palju väärtuslikke detaile. Tänan Ilze Talbergi Salmega tehtud sisukate intervjuude eest. Aitäh Elfi Nobelile paljude intervjuude stenografeerimise ning Ann Vaidale sugupuu väljajoonistamise eest! Olen tänulik teile, Heinz Valk, Linnar Priimägi, Tanja Lavrova ja Justin Petrone, et käsikirjaga tutvusite ja ausa hinnangu andsite. Ning muidugi suur tänu perele igakülgse toetuse eest raamatu valmimisel!

Tarmo Lausing