Читать книгу Hullult õnnelik - Jenny Lawson - Страница 7

Ei, ei. Soovitan sul see otsekohe pooleli jätta.

Ikka veel siin? Vägev. Nüüd ei saa sa mind millegi eest süüdistada, mis selles raamatus seisab, sest ma ju ütlesin, et jäta lugemine katki, aga sina lasid ikka edasi. Sa oled nagu Sinihabeme naine, kes kapist kõik nood pead leidis. (Sisu reetmise hoiatus.) Aga isiklikult arvan, et see on hea. Kapis vedelevate maharaiutud peade ignoreerimine ei tule just suhtele kasuks. See toob kaasa ebasanitaarsed kapid ja võimaliku süüdistuse kuriteole kaasaaitamise eest. Maharaiutud peadele tuleb silma vaadata, kuna sa ei saa inimesena kasvada, kui sa ei tunnista, et meiega käib kaasas tobedus, mida ülejäänud maailma eest varjata katsume. Igaühel on kapis inimpead. Vahel on need pead saladused või avaldamata ülestunnistused või varjatud hirmud. See raamat on üks neist raiutud peadest. Sul on minu maharaiutud pea käes. See on halb võrdlus, aga vabanduseks olgu öeldud, et ma ju käskisin sul pooleli jätta. Ma ei tahaks küll ohvrit süüdistada, aga selles asjas on me süü ühine.

***

Suuremalt jaolt vastab kõik siin kirjapandu tõele, aga mõnd detaili olen süüdlaste kaitsmiseks muutnud. Ma tean, et tavaliselt kaitstakse süütuid, aga milleks neid kaitsta? Nad on ju süütud. Ja neist pole nii põnev kirjutada kui süüdlastest, kellel on alati kõige paeluvam lugu rääkida ja kes tekitavad kuulajal võrdluses endaga parema enesetunde.

***

See on naljakas raamat elust vaimuhaigusega. Pealtnäha tundub see kohutava asjade käiguna, aga isiklikult võttes olen ma vaimuhaige ja mõned mu kõige hüsteerilisemalt naljakad tuttavad on samuti. Nii et kui see raamat sulle ei meeldi, siis võib-olla pole sa selle nautimiseks lihtsalt piisavalt hull. Igatepidi sinu võit.