Читать книгу Teaduse ajalugu - John Gribbin - Страница 11

Tycho Brahe sündis 14. detsembril 1546. aastal Knutstorpis, Skandinaavia poolsaare lõunapoolses tipus. Praegu on see Rootsi ala, kuid toona kuulus see Taanile. Lapse ristinimeks sai Tyge (ta on üleminekufiguur ka selles mõttes, et ta latiniseeris hiljem ainult oma eesnime, jättes perekonnanime muutmata). Brahe oli pärit aristokraatlikust perekonnast. Isa Otte teenis kuningat eranõunikuna ning järgemööda mitme maakonna asevalitsejana. Oma karjääri lõpetas isa Helsingborgi komandandina (mis asub William Shakespeare’i „Hamletis” kuulsaks kirjutatud Helsingøri vastas – muuseas, seda näidendit mängiti esimest korda 1600. aastal). Sündides Otte teise lapsena, aga vanima pojana, oli Tychol vanarahva kombel öeldes hõbelusikas suus, aga peaaegu kohe toimus tema elus pööre, mis kõlaks usutavalt üksnes näitemängus. Ottel oli vend Jørgen, Taani laevastiku admiral, kes oli küll abielus, ent lastetu. Vennad olid omavahel kokku leppinud, et kui Ottel sünnib poeg, antakse ta Jørgenile, kes tolle siis oma lapsena üles kasvataks. Kui Tycho sündis, tuletas Jørgen lubadust meelde, kuid tema soov lükati külmalt tagasi. Oma rolli võis siin mängida ka see, et Tychoga koos ilmale tulnud kaksikvend sündis surnuna ning vanemad kartsid, et äkki Otte naine Beate ei saagi enam lapsi. Oma aega varitsedes ootas Jørgen, kuni perre sündis järgmine poeg (vaid veidi üle aasta hiljem), röövis siis Tycho ja viis ta oma koju Tostruppi.

Kuna üks poisslaps jäi perre siiski kasvatada (Otte ja Beate said kokku viis tervisest pakatavat poissi ja sama palju tüdrukuid), aktsepteeriti toimunut kui fait accompli’t ning Tycho kasvaski üles oma isapoolse onu kodus. Ta sai lapsena ladina keeles korraliku põhja alla ning saadeti veel enne kolmeteistaastaseks saamist 1559. aasta aprillis Kopenhaageni ülikooli. Kõrgeks riigi- või kirikuametiks valmistuva aristokraadi poja kohta polnud see ebatavaline vanus.

Jørgeni plaanid suunata Tychot kuninga teenistusse, poliitilise karjääri poole, purunesid peaaegu kohe, kuna 1560. aasta 21. augustil toimus päikesevarjutus. Kopenhaagenis oli see nähtav vaid osaliselt (täielikku varjutust võis vaadelda Portugalis). 13aastase Tycho kujutlusvõimet ei rabanud mitte varjutus ise, vaid tõsiasi, et seda oli ammu ennustatud, lähtudes tabelitest, mis kirjeldavad Kuu liikumist kinnistähtede suhtes. Need tabelid koostati juba antiikajal ning neid täpsustasid hiljem peamiselt araabia astronoomid. Tychole paistis, et see on „jumalik, kui inimesed suudavad tähtede liikumist nii täpselt ette näha ja saavad juba palju varem nende asukohti ja vastastikuseid positsioone ennustada”.⁴

Enamiku sellest ajast, mis Tychol oli Kopenhaagenis järele jäänud, (veidi rohkem kui poolteist aastat) veetis ta astronoomiat ja matemaatikat õppides. Paistab, et onu leppis sellega kui kasvuperioodi iseärasusega, millest hiljem välja kasvatakse. Tycho ostis endale õppimiseks raamatuid, sealhulgas Ptolemaiose ladinakeelse väljaande, kuhu kirjutas rohkelt ääremärkusi (teiste seas ka märge tiitellehel, et ostis raamatu 1560. aasta novembri viimasel päeval kahe taalri eest).

1562. aasta veebruaris läks Tycho välismaale haridusteed jätkama. See oli osa tavapärasest täiskasvanuks küpsemise ja väärilise ühiskondliku koha saamise protsessist. 24. märtsil saabus ta Leipzigi ülikooli koos temast vaid neli aastat vanema, kuid kõrgelt hinnatud Anders Vedeliga, kelle Jørgen oli Tychole eestkostjaks ja kaaslaseks valinud ning kes pidi nooremat pahandustest eemal hoidma (nii oli üheselt selgeks tehtud). Vedelit saatis osalt edu. Tycho pidi Leipzigis juurat õppima ja seda ta mõistliku usinusega ka tegi. Kuid tema suureks akadeemiliseks armastuseks jäi astronoomia. Ta kulutas kogu oma vaba raha astronoomiaraamatutele ja -instrumentidele ning oli taeva vaatlemiseks õhtuti hilja üleval (mis oli eriti mugav, sest sel ajal Vedel magas). Kuigi Vedel hoidis rahakotiraudu ja Tycho pidi oma kulutustest talle aru andma, ei saanud ta kuidagi Tycho entusiasmi kõrvale kallutada ning Tycho vaatlejaosavus ja astronoomiateadmised kasvasid kiiremini kui juuratarkus.