Читать книгу Eesti ilu välimääraja - João Lopes Marques - Страница 3

Ootamatult on mu Eesti elu üleni roosaks muutunud. See värv on hiilinud me koju käsikäes meie väikese Agnesega. Iga uus päev toob me Kalamaja korterisse mõne uue roosa eseme, alates uhketest leludest kuni sipukate ja sandalettideni välja.

Te ei kujuta ette, kui palju inimesi on meile helistanud või e-kirja saatnud, et küsida, mis soost me laps on – sest neil on ju ometi vaja õige värv valida!

Lisaks sellele, nagu enamik teist on arvatavasti juba märganud, alustasin hiljaaegu koostööd ka populaarse Eesti naisteportaaliga, mille kaubamärgiks on samuti roosad toonid.

Mis järgmiseks? Pakun, et Hello Kittyd ja Barbie´d me koduuksel on paari nädala küsimus. Või kohev karvane roosa panter. Roosastumisest on saanud minu 2011. aasta märksõna ja see paneb mind kukalt kratsima. Millest see automaatne seos, et tüdruk võrdub roosaga? Eelistab meie väike preili oma mõnusas hällis tõepoolest roosat? On tal värvidest üldse sooja või külma?

Minu uudishimu sai pärast kümmekonna teadusartikli lugemist rahuldatud: meie jaoks tavapärane muster – roosa tüdrukule, sinine poisile – on alles lähiaja sotsiaalne konstruktsioon. Vabandan, et nüüd mulli sisse augu torkan, aga bioloogilisi põhjendeid siin pole. See, et tüdrukud pärast sündi kohe roosamannaloori sisse mähitakse, on meie tsivilisatsioonis sama hiljutine nähtus, kui see, et jõuluvana käib Coca-Cola punases mantlis.

Postmodernse ajastu “roosastumise eksperdid” tsiteerivad üksmeelselt lauset 1918. aasta ajalehest Ladies’ Home Journal: “Erinevaid arvamusi on sel teemal olnud palju, kuid tunnustatud reegli järgi on roosa kohane poistele ja sinine värv tüdrukutele. Põhjus on, et tugevama värvina sobib roosa paremini poisslapsele, õrnem ja hapram sinine on nägusam tüdrukul.”

Ei, see pole eksitus ega trükiviga. Roosa oli mehelikkuse värv kuni Teise maailmasõjani, mil Belgia kuningapere oli veel uhke selle üle, et nende printsid olid üles kasvanud roosas harmoonias, ja kurikuulus natsi tankidiviis Wehrmacht kasutas roosat oma sõjalippudel ja sümbolitel.

20. sajandi alguses peeti roosat mahedamat tooni punaseks, sinises nähti aga taevalikku neitsi Maarjat.

Teie küsimus on sama loogiline kui oli minu hämmastus: “Mis siis ühtäkki muutus?” Sõjajärgne eufooria. Kihav majandus. Turundus- ja reklaamitrikid. Naiste emantsipatsiooni lainel liuglev moetööstus: naised ei saanud ainult võimalust soorolle taasluua, neid lausa julgustati seda tegema. Nagu hiljutise beebibuumi ajal, oli ka 1940ndatel ja 50ndatel õhus palju armastust…

Tulemuseks on, et tänapäeval on peagu võimatu leida sooneutraalset mänguasja, riidehilpu või jalgratastki. Roosade külmkappide, roosade fotoaparaatide, roosade rösterite aeg on veel ees. Küllap on roosa auto järgmine suur moeröögatus, arvestades, et naiste ostujõud järjest kasvab. Soo rõhutamist on meie ümber aina rohkem, ja eks see soodustab eelarvamuste tekkimist.

Ma tean, et lesbide, geide, biseksuaalide ja transsooliste liikumised jumaldavad roosat, aga ma ei pea normaalseks, et iga kord, kui mul on seljas minu lemmikpluus – mis on muidugi roosa – hakkavad mu Eesti sõbrad minu seksuaalse orientatsiooni kohta nalja tegema. Sama toimub, kui tahan klaasi roosat veini, mis tavalise übermacho silmis on ainult kerglaste tibide ametlik jook.

Miks siis eelistavad naised ikkagi roosat ja mehed sinist? Sotsiaalsete mehhanismide tõttu? Tegu on nõiaringiga. Psühholoogide uurimused näitavad, et inimesed eelistavad hilisemas elus oma lapsepõlve lemmikmänguasjade värve. Rõhutatakse, et ajaks, mil laste käitumist hakkab mõjutama nende sugu – tavaliselt 3.–6. eluaastal –, on lapsed niinimetatud oma värviga juba lihtsalt ära harjunud.

Siit ka põhjus, miks ma otsustasin avalikult paluda oma sõpru ja tuttavaid meie väikesele Agnesele Hello Kittysid mitte saata. Minu südamlikud tänud, aga sinine või roheline või beež pehme känguru on meie koju palju rohkem oodatud.

Olen radikaal? Kaugel sellest, pigem leebe konservatiiv.

Vabandust, aga ma olen otsustanud sellele tüdrukroosa-poiss-sinine tsüklile lõpu teha. Äärmiselt isekatel ja inimlikel põhjustel, muide: ma tahan oma ellu rahu tagasi!

Laske mul palun rahus oma roosat Armani pluusi kanda, ilma et ma peaksin taluma avalikke solvanguid, ja ma ei kirjuta enam värvidest.