Читать книгу Mu kallis Liisi - Juhan Liiv - Страница 10

Allatzkiwil, 7. aprill [1886].

Auustatud neiu!

Teie kiri tegi mulle suurt rõõmu. Kui ka ajad ja inimesed muutlikud ja mõlemad, nagu näha, minu vaenlasteks on heitnud – ehk ma isi neid selleks olen teinud – ükspuhas: muistsed mälestused on ometi – kui nad ka kaugel, kättesaamata näitasid ehk näitavad – nad on ometi ütlemata magusad helinad endistest ärkavatest paleustest, mis vaimusse kustumata jälgi järele on jätnud, kui nad ka kurvalt veel üksinda – mõttes edasi elavad. Jah, kui nad sealgi edasi elada tohiksivad? Kas ei ole ilmas küllalt olevuisi, küllalt abinõusi, kellega ka neidki sealt ära peletada võidakse – oi küllalt on! – Aeg kui vali kohtumõistja astub väsimata edasi, muudab ilma seisukorda ja muudab – inimeste meeled. Naeruline pilk ainult on nõndanimetatud „tõsiduse apostlile“ palgaks. Endised, küllalt kindlaks peetud arvamised ilmuvad nagu irvitavad tondid – enesepiinaks. Ja selle tõele, mis nii hävitavat tööd teeb, sellele peab veel lõhkend südamega tänu andma, selle eest et ta – tõsi on.

Üks ainukene kahkluse kiirekene kõige õndsama õnnelapse südamesse ja – selle paradiisi rõõm on varsti põrguvaluks muudetud.

Mis ma mõtlesin? Ma ei tea! Seda tunnen ma aga, et mind üks häbemata rumal tundmus täna piinab ja meelt rahutumaks teeb. Mis ta praegu, see tundmus, on, seda ei tea ma õieti ütelda. Ju seal vist natukene õnne, igavust ja muid paha omaduisi koos on. Õnne, sest üleeile tulin linnast koju, igavust, et elu maal igavaks hakab minema, ja meelepaha selle üle, miks ta igavaks hakab minema. Nagu vist teate, ei käinud minu käsi viimasel paaril nädalal mitte kõige paremine. Üks tohtrinoru, hunt söögu teda ka! – käskis mind tubliste turnida – ma kaebasin peavalu üle –, aga turnimine rikkus mu rinna nõnda ära, et üsna pea mineva-aastased on. Las olla!

Pühad tulevad!^[1.] tulevad küll, aga igavus? Tema tuleb ka! Mis need Maarja mehed teevad? Sain nende käest kirjasi kõiksuguste sõnumikudega; nende seest, mis jälle muu tutvatele on saadetud, on jälle isi sõnumed – alpust otsata!

Kõik, mis iial ilmas head, tulgu Teile pühadeks – see on: soovin õnnelisi pühi, sellega ühes ka õnnelist tulevikku – tervitage endi õde ja vanemaid!

Kas saate kirjad tervelt? Teie nime ei mäleta ma täiesti, sellepärast ei tea aadressi paremine.

Seesama.