Читать книгу Jasmiinilõhnalised ööd - Julia Gregson - Страница 5

Tänan kogu Orioni peret, iseäranis oma toimetajat Kate Milli ja kuldaväärt agenti Clare Alexanderit.

Seda raamatut kirjutades vajasin hulgaliselt asjatundlikke nõuandeid ja paljud inimesed jagasid heldelt oma aega ja teadmisi. Kõik võimalikud vead on minu tehtud.

Olen tänu võlgu John Rodenbeckile toimetamisoskuste ning lummavate Egiptuse ja Lähis-Ida teemaliste meilide eest, Tom Brosnahanile ja John Dysonile, kes näitasid mulle Türgit ning jagasid oma teadmisi sellest maast.

Sema Moritz ja Vanessa Dodd, Leda Glyptis ja Virginia Danielson olid mulle suureks abiks lauluga seotud informatsiooni alal; Özgü Ötünç oli mu Istanbuli-giid.

Tänan Anthony Rowelli lõbusa ja hindamatu abi eest, ajaloolast Dillip Sarkari tohutute teadmiste eest lennukite, eskadrillide ja Suurbritannia lahingu pilootide kohta.

Aitäh Sheila Mustile väärtusliku perekonnapäeviku laenamise eest.

Olen tänulik ka Cordelia Slaterile, Brian Shakespeare’ile, Jerome Kassile, Pam Enderbyle, Owen Sheersile, Michael Haagile, Peter Sommerile, Ibrahin Abd Elmedguidile; Phyllis Chappellile teadmiste eest Cardiffi sadama kohta sõja ajal ning raamatu „A Tiger Bay Childhood” eest, Tara Maginnisele info eest neljakümnendate aastate meigi kohta.

Esimeste mustandite lugemise ja toetuse eest tänan oma õde Caroline’i, Deliat, Sadie’t, Annie Powelli ja tervet Gregsonite klanni.

Kui olen unustanud tänada kedagi, kes mind loo kirjutamise algusaegadel aitas, palun vabandust.

Lõpuks: mul ei jätku sõnu, et tänada oma armsat reisikaaslast Richardit, kes on olnud mu kõrval nii tules kui ka vees.

On päevi, mil elame,

nagu polekski surma

tagaplaanil; rõõmust

rõõmu, tiivalt tiivale,

õielt õiele,

võimatule õiele, võimatult sulnile õiele.

Li-Young Lee „Õitest”