Читать книгу Linnade põletamine - Kai Aareleid - Страница 9
PÕRANDAKÜÜRIMISPÜHA
Оглавление1962
Tiina on eestoa ahju alla tule teinud. Halud praksuvad, aga see tunne ei anna järele. Midagi täiesti võõrast on ta endasse mässinud ja otsustab nüüd tema eest. Ta peab põrandad puhtaks pesema. Ei ole parata, lihtsalt peab.
Tiina läheb sahvrisse ja võtab ämbri. Ta laseb köögis pange vett täis. Surub lapi pange põhja ja jälgib veepinnale kerkivaid mullikesi, kui kuiv lapp vett endasse imeb. Hallis panges vee all paistavad sõrmed sinakad ja pundunud. Tiina vinnab pange tuppa ja väänab lapi välja. Käpuli maas, hakkab ta oma toa põrandat küürima. Aeglaselt ja põhjalikult, püüdes mitte mõelda. Väljas on külm, rõske, hämarduv novembri õhtupoolik.
Tuba on jahe. Ta nühib ja väänab, nühib, väänab. Käed on külmast veest punased, aga pikapeale hakkab tal palav.
Isa on juba kaks päeva ära. Sotsiaaldelegaat käis eile jälle ukse taga. Ema on olnud närviline. Ta harjas hommikul enne äraminekut kaua ja kurjalt juuksed ja pani liiga paksult huulepulka. Ema ei ole ka veel töölt tagasi jõudnud.
Tiina peatub, et otsaeest higi pühkida. Keegi koputab aknale.
Õues akna taga seisab ülevalt korruse onu Osvald nagu tont. Onu Osvald lihtsalt seisab, ootab.
Tiina tõuseb, läheb üle vastpestud põranda akna juurde, lükkab akna lahti.
Osvaldi nägu on märg, aga mitte vihmast, sest vihma ei saja.
„Kulla laps...” nuuksub Osvald.
„Mis on, onu Osvald? Mis juhtus?”
„Oh jumal, jumal...”
„Mis lahti on? Miks sa nutad?”
„Oi, vaene laps, sa ei… Sa ei teagi veel...”
„Mida, onu Osvald?”
„Sa ei teagi...”
„Mida ma ei tea?”
Aga selle asemel et vastata, surub Osvald käe suule, pöörab ümber ja kõnnib minema. Ilma seletamata.
Vaene laps. Sa ei teagi.
Maja on vaikne. Ahjus praksuvad puud.
Tiina läheb tagasi pange juurde, laskub käpuli, väänab lapi välja ja hakkab edasi pesema. Peseb ja peseb. Aeglaselt. Valab sellesse masinlikku liikumisse kogu oma õõnsa eelaimuse. Kogu teadmatuse, kogu teadmise. Ta ei tea ja ometi ta teab, justkui oleks kõik lõppenud juba ammu enne seda, kui see tegelikult lõpule jõudis.
