Читать книгу Meie vennaga - Karin Smirnoff - Страница 5

Istusime venna köögis ja jõime viskit. Või õieti öeldes. Vend jõi viskit ja mina jõin teed. Vend oli teinud tule alla ja mina püüdsin valitsevast mustusest ja segadusest mööda vaadata. Me sündisime mõneminutilise vahega ja oleme mitmeti sarnased. Just välimuse poolest. Roosakas nahk peenikeste pigmenditute salkus juuste ja sedavõrd ilmetute nägudega et me ei jää kellelegi meelde millegi muu kui sellega et oleme kaksikud.

Kas juhtus midagi et sa siia sõitsid küsis vend.

Ei mitte midagi erilist vastasin mina ja mõtlesin saalis nähtud maalidele.

Mul lihtsalt ei olnud lihavõtte ajaks mingeid erilisi plaane.

Õhtu sujus. Tegime halli koeraga väljas ühe tiiru ja taevas oli nüüd jälle tähine. Koer muudkui tiris meid kiirel käigul edasi. Külma oli kaksteist kraadi ja lumi krudises jalge all. Göranbäckströmist edasi tänavavalgustust polnud aga heledast lumest ja taevas siravatest tähtedest piisas.

Rääkisime kõigest mis vahepeal juhtunud oli. Kes olid ära surnud. Kes haigeks jäänud. Põldpüüjahist tundrus ja naabri koera õnnestunud paaritamisest. Asjadest mida smalångeris ikka räägitakse. Mitte sellest et emelie venna juurest minema läks ega oma lapsepõlvekodu lagunemisest.

Ka sel ööl magasin ma gustavistiilis diivanil. Ei viitsinud isegi riidest lahti võtta vaid kasutasin mantlit tekina ja kustusin silmapilk.

Hommikul tõmbasin kätte kummikindad täitsin ämbri seebiveega ja töötasin süsteemselt läbi kõik ruumid. Pärastlõunaks seisid õllepudeleid pitsakarpe väljaläinud potitaimi ajalehti riknenud sööki tühje koeratoidupurke viinapudeleid katkiläinud nipsasjakesi purunenud pildiraame ja päris suur hulk katkilõigutud naisteriideid täis mustad prügikotid eendil.

Öeldakse et igal inimesel on mingi tugev külg. Ma nautisin kuidas sooniline põrand nähtavale ilmus ja paneelide liimvärv jälle paistma hakkas. Nautisin kui nägin et tulikuum vesi lahustas toiduja rasvaplekid okse ja muud ained mis lasusid kõva koorikuna kahhelpinnal ja taburettidel külmkapis ja suures sahvris. Nautisin ka siis kui nägin kuidas surisev pesumasin lahustas kuude või isegi aastatevanuse mustuse voodipesult kardinatelt vaipadelt ja riietelt ja nautisin kui sain lõpuks selle kõik kuivatisse riputada. Tahtsin maha pesta venna hingevaeva nagu pesin maha ka omaenda hingevaeva. Nagu mängiksin tetrist. Osakesed said oma kohale ja ajasid minema muud mõtted.

Vend istus köögisohval ja vaatas ükskõikselt peal. Võttis aegajalt lonksu õlut. Kui pudel tühjaks sai läks ta sahvrisse ja võttis järgmise. Võibolla olin ma tulnud siia liiga hilja.

Ma kuulsin et sa magasid öösel eskilbrännströmi pool.

Sa tahad öelda johni pool küsisin mina ja ise lootsin et vend jätkab aga tema pigistas oma sõnaahtra suu kokku ja vahtis edasi ohtlikku lõpmatusse.

Ma istusin ta kõrvale. Võtsin talt pudeli ja jõin lonksu leiget õlut.

Kas sa tunned johni küsisin ma.

Kõik tunnevad teda ütles vend.

Mina ei tunne laususin ma.

Ega ta seal väga ammu ei ela ütles vend.

Võibolla küll ütlesin mina ja naasin tegelikkusesse. Sul ei ole kodus süüa me peame poodi minema.

Vend naaldus minu vastu ja kui ma oma venda ei tunneks siis oleksin arvanud et ta nutab.

Ta haises kurvastuse ja higi järele. Ma panin käe tema ümber ja silitasin ta pead nagu vanasti. Küll läheb mööda ütlesin ma. Kõik läheb hästi.