Читать книгу Eesti talvised metsalinnud - Karl Adami - Страница 5

Kondasin Vändra ümbruse palumetsades ja vaatamata keskpäevale, saatis mind hämarus. Kuigi männilatvu rõhus tinahall pilvevaip, oli metsa all märke hilistalvest ja päikese üha suuremast võimust. Nii kattis metsa „põrandal” sirguvaid pohla- ja mustikavarsi koheva lume asemel hoopiski koorikuga valge tekk, millele astudes krabises kogu metsatukk.

Põdra öist aset uurides hakkas silma üks päevinäinud ja päikese käes heledaks pleekinud männitoigas, mille pidasin vajalikuks koduaeda toimetada. Nii ma seal metsas sammusin, toikaga, hirmsa krabina saatel. Väsitav retk sundis hetkeks peatuma ning ühtäkki maandus kaasahaaratud toikale pisike põhjatihane, kes mulle sügavalt silma sisse vaatas. Otsekui oleks metsavaimud ta kontrollima saatnud, et mida metsast seekord välja tassitakse. Ka mõne sammu kaugusel männitüvel peatunud sinihall puukoristaja saatis mind hukkamõistva pilguga. Huvi minu vastu kaalus tol momendil üles isegi lindude päevakavas olnud toidu­otsingu ja nii pidasin mõistlikumaks see tokk hoopiski metsa jätta.

Sedalaadi vahetud ja igati südamlikud kokkusaamised talviste metsalindudega pole küll igapäevased, kuid mida enam metsa poole vaadata ja end seal ilmutada, seda leplikumaks ja usaldavamaks muutuvad selle elanikud. Silma hakkavad pisikeste ja suurte tegemised, nende võitlus karmide olude, liigikaaslaste ning vaenlastega. Mõnel päeval vaikib kogu mets, teisel aga pakatab, vaatamata sügistuultele või talvepakasele, reibastest linnuhüüdudest.

Neile linnuhäältele lähenedes ja sulelisi jälgides võib märgata mustreid: porr lõpetab päeva teistest metsavärvulistest pea iga päev viimasena; värbkakk kipub istuma samadel okstel; puukoristajad ei lenda üle oja, sest on teadlikud teiste puukoristajate piiridest, mis on neile tõenäoliselt tülide käigus selgeks tehtud, ning tihasesalk teeb tuttavas metsatukas päeva jooksul kuus pikka lennuringi. Loodushuvilistele pakub mets väärt elamusi, tasub vaid tunda huvi ja seada oma ambitsioonid tahaplaanile.

Laiuvatel niitudel ja rabamaastikel on pärast suve vaikne. Niiduserval kasva­nud kõrgetest ohakatest tunnevad karmil ajal rõõmu ohakalinnusalgad ja põõsastel või elektriliinidel vaatleb ümbritsevat hallõgija, kuid häälitsusi lasevad lendu vaid vähesed. Minu silmis on just mets selleks paigaks, kus talvisel ajal liigub rohkelt linde ja seetõttu võib mõni päev olla kohe eriti häälteküllane. See on otsekui kindlus, mis kaitseb linde halva ilma eest ja sahver, kus halbadeks päevadeks kogutud toitu hoida.

Mets on kui mahukas raamat, mida tuleb osata lugeda. See on raamat, mida uurides saab palju teada lindude omavahelise konkurentsi, vaenamise, koostöö, ärakasutamise, ettenägelikkuse, hoolimise kui ka kõige muu kohta.

Mul on küll käsil looduse kui raamatu esimeste peatükkidega tutvumine, kuid olen sellegipoolest valmis teiega jagama omandatud teadmisi ja kogemusi.

Talv on aeg, mil loodust haarab vaikus. Linnuliikide arv langeb drastiliselt ja puudelt kaovad lehed. Samas on see ideaalne aeg lindude tundmaõppimiseks – algajal linnuhuvilisel esimeste sammude seadmiseks ja enam kogenumal teadmiste kinnistamiseks.

Mitte kõik sügistalvisel ajal metsas tegutsevad või seda väisavad linnud pole tähelepanust huvitatud ning on neidki sulelisi, keda ei pruugi isegi pika otsimise järel kohata, rääkimata neile lähenemisest. Pajatan teile 27 talvisest metsa­linnust, keda hea õnne korral kohates on võimalik ka lähedalt vaadelda ja miks ka mitte jäädvustada. Männi-käbilind, metsis, raudkull, karvasjalg-kakk või kanakull on samuti täieõiguslikud metsaelanikud või tegutsevad neis paikades meelsasti, kuid nende kohtamine või neile lähenemine, näiteks fotole jäädvustamiseks, võib mitmelgi põhjusel olla keeruline ning seetõttu ma neil lindudel pikemalt ei peatu. Kana- ja raudkull tuhisevad puusammaste vahel, tekitades pisemates lindudes õudu. Nad kaovad pea sama kiirelt kui end ilmutavad. Metsiselegi märkamatult lähenemine nõuab rohkem aega, kannatlikkust ja kindlasti õnne, võrreldes näiteks kuusel kiikuvate rasva­tihastega tõtt vaatamisega.

Sügis ja talv on osa looduse aastaringist. Minu silmis pole neil aastaaegadel kindlaid piire. Kumbki aastaaeg aga nõuab metsalindudelt piisavalt ette­näge­likkust ja noorlindude jaoks on need kindlasti elu esimeseks suureks proovi­kiviks. Need, kes talvitama jäävad, on tõeliselt südikad. Saagem neist siis osaga tuttavamaks.

Lindude salaelu avamisel olid mulle abiks nii teised linnuhuvilised kui ka allikad, peamiselt raamatute näol.

Kui enamik värvulisi hakkab päikeseloojangu ajal end öömajale sättima, siis porrid võivad puutüvedel putukaid taga ajada suisa kuni 40 minutit pärast loojangut.