Читать книгу Eesti talvised metsalinnud - Karl Adami - Страница 6

Võrreldes suvega jääb meile talveks hulga vähem liike. Talvisel ajal esineb siin regulaarselt 113 liiki, kellest metsaliike on veidi üle 30. Hinnanguliselt jääb või tuleb meile talvitama 4,1–9,0 miljonit lindu, võrreldes suviste lindude arvu­kusega on seda on mitu korda vähem. See on ka mõistetav, sest talve arenedes muutuvad keskkonnatingimused üha keerulisemaks ja toitu leidub üha vähem. Eriti ebameeldivad on suure amplituudiga temperatuurimuutused, mis põhjustavad lume mitmekordse sulamise ja külmumise tagajärjel jääkooriku. Siiski on see vaid üks osa talvistest väljakutsetest.

Metsa tallele pandud varud võivad päästa ettenägelikke hingi. Iialgi ei tea, mil esimesed külmad ja lumelärtsakad väikesed sulelised proovile panevad. Lähi­minevikust on teada, et 2002. aastal sai talvejahedus alguse juba mihklikuu lõpus ning viinakuu viiendal päeval sadas Kundas maha esimene lumi, mis pidas vastu suisa mitu päeva.

Kuigi raudkullidel pole talvisel ajal vaja pisiperet toita, mõjutab neid sellegipoolest toidulaua ahenemine.

Valge vaiba paksuski võib mõnel talvel nii meid kui ka sulelisi üllatada, ulatudes mõnel aastal lausa üle meetri, nagu see oli 1924. aastal. Lumi ahendab oluliselt metsalindude toidulauda ja kui sügavale lumele peaks lisanduma ka krõbe külm, nagu 1940. aastal Jõgeval mõõdetud –43,5 °C, peab metsa kasukas olema väga paks ning lindudel rohkelt õnne.

Eespool mainitud ekstreemsustega ei tule meil igal aastal rinda pista. Meie talved on väga eriilmelised. Mõnel aastal võib metsaalust katta lumi vaid mõni nädal, teisel aga suisa kuid. Iga talv jätab metsa jälgi – olgu nendeks pakase poolt lõhkikistud puud, lume raskuse all maha vajunud kased või hoopiski linnud, keda jääb kevadisse metsa alles parasjagu just nii palju, kui leebe on olnud talv või kui palju on andnud mets.

Meie kõige arvukam talilind on praeguste hinnangute kohaselt rasvatihane, kelle maksimaalne arvukus ületab ainsana ühe miljoni isendi piiri. Soodsatel talvedel võivad poole miljoni isendi künnise ületada metsalindudest pöialpoiss, põhjatihane ja talikülalisena urvalind. Kahjuks hukkub neid ja teisi tiivulisi karmidel talvedel rohkesti.

Kui rasked ilmaolud kestavad kaua ja sulelistel tuleb järeltalvgi üle elada, hakkavad linnud pesitsema normaalsest hiljem ning kurnadki jäävad harilikult väiksemaks. Talv on proovikivi ja oluline osa lindude elust, mille suudavad üle elada üksnes hea tervisega ja nutikad isendid. Karm talv küll hõrendab lindude arvukust, kuid selle võrra jääb kevadeks ellujäänutele rohkem eluruumi ja toitu.

Musttihastel esineb sageli invasioone, mille järel võib neid uudishimulikke tihaseid meie metsadesse rohkelt jääda.