Читать книгу Sõjamärkmikud. Päevikud 7. juulist 1944 kuni 6 - Karl Laane - Страница 6

Karl Laane on avaldanud üle paarisaja, valdavalt kultuuriloolise artikli. Pealinna kultuurilooliste kohtade uurimise kokkuvõttena ilmus 1975. aastal tema kokkusurutud ja faktitihe raamat «Tallinna kultuuriloo radadel», mida pikka aega kasutati Eesti NSV pealinnas ekskursioonide korraldamisel käsiraamatuna. Laane algatusel tähistati Johannes Käisi haud Põlvas ja luuletaja Marie Heibergi mahajäetud kalm Liiva kalmistul. Suvel 1970 tähistati tema eestvõttel Pirita silla lähedal Iru Ämmamägi kivirahn-skulptuuriga, mille kujundas skulptor Juhan Raudsepp. Tema eestvedamisel ja osavõtul rajati uus tammik hävitatu asemele Suur-Sõjamäel, Jüriöö ülestõusu arvataval mälestuspaigal. Tänu tema uurimistööle on meil täna teada lausa sadu kultuurimälestisi.

Karl Laane surma järel ilmus abikaasa Leida toimetatuna uurimus «Eesti Haridusliit 1924–1940. Mõteldes Eestimaa tuhandetele isetegevuslastele» (Tln, 1994), mis käsitleb haridusühenduse liikmesorganisatsioone, nende tööd rahvamajades ja raamatukogudes, rahvaülikoolide tegevust, õpiringe, seltside tegevust. Raamatu lõpus (lk 172–174) on toodud Karl Laane bibliograafia.

2002. aastal andis Maalehe kirjastus välja Laane koostatud «Tallinna kalmistud», mille sissejuhatuse kirjutas kodu-uurimise ringi kaaslane Mare Kask. Teos annab ülevaate pealinna kalmistutele maetud ühiskonna- ja kultuuritegelastest 1980. aastate alguse seisuga.

Karl Laane alustas tööd Tallinna kalmistute inventariseerijana juba 1963. aastal. Seejärel juhendas Laane väiksemat kodu-uurimise ringi liikmetest asjahuviliste gruppi, viies läbi Tallinna kalmistute süstemaatilise uurimise. Ta akteeris kalmistutel paiknevaid mälestisi, koostas kaitse alla võetavate objektide nimekirju, tutvustas nii sõnas kui ka kirjas kalmistute kaitse alla võtmise, säilitamise ja korrastamise põhimõtteid. Ta uuris kalmistute kui dendroparkide kooslust. Ta võrdles kohapealt saadud andmeid Tallinna Linnaarhiivis säilitatavate kalmistute matmisraamatutega. Arhiivi dokumentide kasutamise lehed näitavad, et Laanest sai sageli esimene uurija, kes tutvus nimetatud arhivaaliga.

Ulatusliku töö tulemusena sai kokku mahukas käsikiri, esialgse pealkirjaga «Tallinna nekropol». Seda ei õnnestunud 1980. aastate alguse Eesti NSV-s avaldada, sest kirjastustes peeti käsikirja sisu liiga klerikaalseks, samuti oli mitme isiku – näiteks Konstantin Koniku, Jaan Poska, Mihkel Martna jt – hauakohtade kohta täpsema teabe andmine ebasoovitatav. 1990. aastate algul, muutunud oludes, leiti, et see käsikiri on liialt «nõukogudemeelne».

Suuresti just Laane ja tema kaaslaste läbiviidud töö tulemusena sai 1970.–1980. aastate vahetusel alguse kalmistute kui ajaloo- ja kultuurimälestiste teadlikum väärtustamine ning kaitsmine. Lõpuks – nagu mõnikord juhtub – jäi ta selles alalõigus viimaseks töötegijaks. «Tallinna kalmude mailt» kaheosaline käsikiri valmis aastatel 1976–1979 ning mõistagi fikseeris see nõukogude-aegsete kalmistute hetkeseisu. Ent igati mõistlik oli ka 20 aastat vana käsikirja lühendatud avaldamine, sest uuemat ja terviklikumat käsitlust pole paraku järgnevatel aegadel suudetud kokku panna.

Käsikirja on jäänud Karl Laane koostatud «Millest kõnelevad kalmukirjad» (1976, algvariandis ca 500 lk, lühendatuna 150 lk), st kokkuvõte kalmistute hauaplaatidel olevatest salmidest, lausetest, järelehüüetest jms. Paar kirjastust kaalusid 2000. aastate algul selle materjali publitseerimist, ent lõpuks lükati käsikiri tagasi. Veel on mahukate käsikirjadena säilinud «Tallinna kalmude mailt» (kaks osa, valminud aastatel 1976–1979, kokku 464 lk) ning «Keila vana kirikuaed» (1979).

Tunnustatud kodu-uurija mahukast kultuuriloolisest arhiivist on palju materjale, sh Võru õpetajate seminari dokumentatsioon üle antud Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumile, kodu-uurimuslikke materjale säilitatakse Tallinna linnamuuseumi kodu-uurimise ringis, üle 2000 akti pealinna kalmistute inventariseerimisest anti hoiule Riigi Muinsuskaitseametisse, fotokollektsioon on üle antud rahvusarhiivi filmiarhiivi. Karl Laane säilitas väga hoolikalt oma mahukat dokumentatsiooni, alates ajalehe väljalõigetest kuni enda tehtud märkmeteni. Endastmõistetavalt hoidis ta alles sõja ajal Eestist Saksamaale saadetud koduste kirjad. Ta talletas hoolega fotosid ja samas säilitas isegi aastakümneid enda tehtud fotode filmirulle.

Muude käsikirjade kõrval on säilinud Karl Laane põhjalikud ja põnevad päevaraamatud Eesti ajaloo huvitavast perioodist, kirjutatuna just nendel päevadel. Päevikud asuvad praegu eravalduses.