Читать книгу Kuidas hoida armastust? - Kärt Kase - Страница 8

Kui vahel tuleb seltskonnas jutuks, mida mehed kõige rohkem tahavad, siis on esimene ja kindel vastus, mis tihti naerupahvakuga välja öeldakse: „Seks!“ Aga see ei ole nali, vaid keskmise mehe esmane ja kõige tähtsam suhtevajadus on tõepoolest seks. Naine võib selle kohta öelda mida iganes, aga see ei muuda fakti, et kui mees oma naisega regulaarselt seksida ei saa, siis tal on pikemas perspektiivis raske naist armastada. Kui mees püsisuhte loob, siis tal on ootus, et nüüdsest rahuldab seksivajadust see inimene, ja tihti alguses ju nii ongi. Kui aga asjad muutuvad, võib mees tunda end petetuna: suhtes ei saa piisavalt seksi, aga mujalt ei tohi ka seda otsida. Ja kui naisele väga pinda käia, siis ei saa enam üldse seksi. Mis siis lahendus on?

Teraapia näide 3

Kohtun Tarmo (33) ja Taimiga (30), kes on koos olnud viis aastat. Taimi on praegu kaheaastase lapsega kodus, enne töötas ta klienditeeninduses ja luges palju krimkasid. Tarmo on ehitusfirmas juba kümme aastat projektijuht. Päevad on pikad, töö pingeline – pidev probleemide lahendamine tellijate ja alltöövõtjatega. Kui ta koju tuleb, tahab ta kõigest sellest välja lülituda ja ennast maha laadida. Ta kallistab naist, kes vingerdab naerdes ennast ta käte vahelt välja… aga kui laps on magama pandud ja Tarmo Taimit teleka ees suudleb, siis naine tõuseb püsti, ütleb, et on väsinud, ning läheb magama. Nii on juba kaua olnud.

Tarmo kannatus hakkab katkema. Ta on seksi suhtes aina nõudlikum, aga tundub, et seda vähem Taimi endale ligi laseb. Vahel on ta tüli vältimiseks mehele vastu tulnud, aga tulemuseks on pigem ärakasutatuse tunne ja trotsi tekkimine mehe vastu, keda ei huvita, mida naine tahab või ei taha. Tarmo jälle ei tunne suurt rahuldust, kui naine ei ole hingega asja kallal. Taimi väidab, et ta võiks täiesti vabalt ilma seksita elada, ning ei mõista, miks see Tarmole nii tähtis on. Samuti toob naine välja, et ei taha olla mingi objekt, aga tundub, et muust nad enam ei räägigi kui sellest, kas ja millal Tarmo tema keha kallale saab.

Uurin, mis ajast Taimi seksi pigem väldib, ja saan vastuseks, et sellest ajast kui ta rase oli. Tarmo selgitab, et tema ei julenud siis ka väga vahekorda astuda, kuna kartis lapsele haiget teha ja mingil hetkel tundis, et ei sobi seksida, kui keegi väike olevus sealsamas on. Taimi võttis seda nii, et Tarmo peab teda koledaks ja paksuks, ning keskendus uue maailmakodaniku saabumisele. Kui laps oli sündinud, siis ei taastunud ta kehakuju selliseks nagu enne, mistõttu ta ei uskunud, et võiks mehe silmis kena olla. Lisaks oli beebiga palju tegemist, nii et ema roll oli esikohal. Olen lugenud, et 40% naistest kurdab libiido kadumise üle kolm kuud pärast sünnitust, aga kui see on kestnud juba kaks aastat, siis peaks uurima, mis suhtes veel toimub.

Palun neil reastada kümnest suhtevajadusest (lisa 1) kolm kõige olulisemat. Hetkel huvitab mind kõige rohkem, kas seks on Tarmo kõige tähtsam suhtevajadus, kui see kõrvutada teiste oluliste vajadustega. Ta paneb selle esikohale. Selgitan paarile, et tihtipeale suhtuvad mehed omavahel rääkimisse nii nagu naised seksi – „me tegime ju selle tutvudes kõik juba läbi, miks seda jälle ja jälle vaja on“. Kuna Taimi pani rääkimise teisele kohale, siis küsisin temalt, kuidas nende suhe muutuks, kui ta ei saaks Tarmoga regulaarselt rääkida oma päevast, tegemistest, plaanidest, muredest, kordaminekutest jms. Taimi tunnistas, et ta oleks väga õnnetu ja püüaks ikka kuidagi mehega rääkida. Kindlasti oleks tal raske mõista, miks mees temaga rääkida ei taha, eriti kui see on naisele nii oluline. Soovitan selle nüüd teisipidi pöörata: kui Tarmo mõtleb seksi kohta nii nagu Taimi rääkimise kohta, siis kuidas see Taimi suhtumist mehe muresse võiks muuta. Taimi pilk muutub palju pehmemaks ja olek vähem ennast kaitsvamaks. Ta tunnistab, et ratsionaalne osa temast mõistab, et ta on ehk natuke liiga egoistlik olnud ning keskendunud rohkem mehe pidevale tõrjumisele kui sellele, kuidas teda tema mures ja vajaduses aidata.

Uurin Tarmolt, kuidas ta näeb, et Taimi teda armastab. Tarmo tõdeb kurvalt, et ta ei arvagi, et Taimi teda armastab, mille peale hakkab naine nutma. Uurin Taimilt, kas ta pelgab lasta end kallistada ja musitada sellepärast, et arvab, et see viib seksini. Taimi hüüatab, et jah, nii see on. Selgitan, et see on tavapärane: püüdes vältida seksi, kaob paari vahelt igasugune lähedus. Teen ettepaneku kehtestada reegel, et järgmise kahe nädala jooksul nad seksi teemal ei vaidle ning Tarmo naist ei survesta. Tegelikult võiks kehtestada reegli, et selle aja jooksul nad ei seksi, ainus erand see, kui Taimi seda ise soovib ja seda väljendab. See võtaks Taimilt maha pinge, mis on seotud füüsilisest lähedusest hoidumisega, ning mõnes mõttes rahustaks ka Tarmot, kes ei pea kartma järjekordset tõrjumist või tüli. Stress niikuinii tapab libiido ja kui see pinge on seksi teemal, siis veel eriti. Samas julgustan neid oma armastust väljendama puudutuste ja silituste kaudu.

Soovitasin Tarmol korraldada vähemalt kord-kaks kuus selline koosolemine Taimiga, kus ta saaks olla inimese ja naisena, mitte emana. See tähendab, et laps on hoitud, paar on ise teises kohas, vestlus on täiskasvanute oma ning mitte lapse teemadel.

Päevikukatked

Taimi

Käisime eile teraapias, täna on laupäev. Hommikul ärkasin varem kui teised ja hakkasin mõtlema selle üle, millest juttu oli. Terapeut küsis, kas ma meeldin endale; kas ma vaatan peeglisse ja mulle vaatab vastu kena ja ihaldusväärne naine. Ma vist ei tunne ennast üldse naisena või seksuaalse olendina. Iga kord kui Tarmo ütleb, et ma olen nii ilus, tunnen ennast ebamugavalt, sest arvan, et ta valetab.

Asi on vist tõesti selles, et ma ei meeldi iseendale ja siis ei aktsepteeri ka mehe teistsugust nägemust endast. Ma ei näe, et mu keha on ilus ja seksikas; näen just kohti, kus võiks rasva ja tselluliiti vähem olla. Sellepärast väldingi intiimseks minevaid hetki. Tuleb meelde, et ülikoolis meile isegi räägiti sellest: naised pidid vaatama ühte naise keha kujulist auku papist seinas ning hindama, kas nad mahuksid sealt läbi. Nad ei teadnud, et see on lõigatud täpselt nende keha järgi. Umbes 65% arvas, et ei mahuks, mis tähendab, et nad kujutasid ennast ette suuremana, kui tegelikult olid.

Hakkan alles nüüd aru saama, kui frustreeriv see kõik võib Tarmole olla. Terapeut maalis päris kurva pildi, kuidas ma olen Tarmo jaoks kütkestav, aga tõukan teda eemale, nagu ta ei kõlbaks mulle, ja see paneb teda tundma nii, et tal on midagi viga; et ta pole piisavalt mees mu jaoks. Ei ole ju nii, ma armastan teda! Ja siis terapeut küsib, kuidas Tarmo näeb, et ma armastan teda, võttes arvesse ka seda, et tema jaoks on seks kõige tähtsam suhtevajadus. Tahtsin öelda, et ma teen talle süüa – öeldakse ju, et armastus käib kõhu kaudu, aga see pole vist päris sama mis seks ok, saan aru. Sellest on nii kaua möödas, et ma isegi ei tea, kust alata. Ma ei taha, et tema initsieeriks, aga ise ka ei julge alustada. Ei, ma ei ole valmis. Õnneks terapeut kehtestas reegli ka, et kaks nädalat ei tohi Tarmo mulle pinda käia.

Tarmo

Terapeut ütles, et me võiksime minna tagasi algusesse ja tunnetada erinevaid puudutusi… kuidas need meile mõjuvad. Laupäeva hommikul, kui ärkasin, oli Taimi juba üleval ja toimetas ringi, aga kui nägi, et mul on silmad lahti, tuli mulle kaissu. Ütles küll naljatlemisi, et ära loodagi, aga mul oli nii hea meel selle üle, et ta on mu vastas, et ma isegi ei tulnud selle peale, et nüüd vist saab.

Olen vist oma ootusi kõvasti korrigeerinud. Üle hulga aja tundsin, et ta tahab mu lähedust ja et ma vist ikkagi natuke meeldin talle. Haarates härjal sarvist, pakkusin kohe samal päeval (laupäev) minna kahekesi lõunat sööma sel ajal, kui laps lõunaund magab. Täiesti lambist läks Taimi paanikasse, et nii vähese etteteatamisega ikka ei saa ja neid asju tuleb ette planeerida. Ma küll selgitasin, et küsimus on paaris tunnis, mitte ööbimises, aga ta hüppas voodist püsti ja jooksis ära vannituppa. Nii palju siis sellest. Mõttetu!

Teraapia

Kui Tarmo ja Taimiga taas kohtun, tundub, et Tarmo ei taha seal olla. Küsimuse peale, kuidas vahepeal on läinud, plahvatab ta, et püüdis tekitada võimalust kahekesi aega veeta, aga sai korvi, nii et mingit edasiminekut tema meelest pole ja raske uskuda, et tuleb ka. Peegeldan talle, et tõenäoliselt lahkus ta eelmisel korral teraapiast lootusrikkalt ja teotahteliselt ning polnud valmis, et naine tema mõttega kaasa ei tule. „Muidugi, ta oli ju ise siinsamas, kui te meile selle ülesande andsite. Ma ei saa aru, mis tal viga on!“

Üldiselt ei pea paari esile tõstetud konkreetse probleemiga kaasa minema, aga mulle tundus, et Taimi vastus võib Tarmot pigem positiivselt üllatada. Seega küsisin Taimilt, mida ta pelgas juhtuvat, kui ta kutse vastu võtab. Ta vastas nähtava piinlikustundega, et nad pole nii kaua kahekesi väljas käinud – äkki neil polegi millestki rääkida. Kui lapsest ei tohi vestelda, siis nad lihtsalt istuvadki ebamugavas vaikuses ja songivad kahvliga oma toitu. „Miks sa siis seda ei öelnud? Tegid mind lihtsalt lolliks!“ põrutab Tarmo. Sekkun ja selgitan, et kui lapsed ei oska teatud vanuseni vastata analüütiliselt küsimusele, miks midagi juhtus, siis vahel ei suuda seda suured samuti teha. Me oleme komplekssed olevused ja mõnikord tuleb reaktsioon enne ja mõte järel, aga siis oleme juba n-ö ära käitunud. Alles hiljem järele mõeldes tekib peas selgus, mida on põhimõtteliselt alles siis võimalik ka teisele kommunikeerida. Kui aga partnerilt tuleb vastu, et „teame, teame, ainult vabandused“, siis me ei pruugi kiirustada ennast selgitama. Taimi pöördub Tarmo poole: „Kas see oleks midagi muutnud, kui ma oleksin tunnistanud oma kartust, et sul hakkab minuga igav?“ Tarmo mõtleb hetke ja avaldab, et ehk oleks küll, kui ta ei oleks tundnud, et tema jälle midagi valesti teeb.

Puudutuste suhtes on olnud edasiminekut. Tundub, et Taimile meeldib see reegel, mille eelmisel korral kehtestasin, ja ta tunnistab, et temas on palju soojust Tarmo vastu, mida ta hea meelega ka väljendab, lihtsalt enne on ta seda tõesti seksi kartuses alla surunud. Küsisin Taimilt, kas ta arvab, et ta elu oleks kergem ja suhe parem, kui ta sooviks sagedamini seksida. Ta vastas kindlalt jah. „Oled selle nimel valmis teatud muutusi ette võtma?“ Vastus oli natuke ebalevam jah, aga väidetavalt sellepärast, et „oleneb, mida tegema peab“.

Kuidas võiks oma kehaga rohkem sõbraks saada? Tarmol tuli meelde, et üks sõber oli oma naisest seksika fotosessiooni teinud, kuid Taimi kirtsutas selle mõtte peale nina. Mees aga ei jätnud: „Äkki siis lähed profi juurde, täiesti võõra juurde ja vaatad otse kaamerast pärast seda inimest, kelle tema on sinna kinni püüdnud.“ Kiitsin Tarmot selle eest, et ta on valmis Taimit aitama, ja selle peale tuli Taimilt kiire vastus, et olgu, ta võtab ennast kokku, aga see fotograaf peab kindlasti olema naine ja usaldusväärne.

Kui paar hakkab nägema lahendusi, siis nad näevad probleemi vähem ehk perifeerses vaates, nii et see pole enam nagu plinkiv neoonsilt otse nende ees, mis pimestab kõik muu.

Päevikukatked

Taimi

Otsustasin, et mida ma ikka kogu aeg soiun, et mu mees tahab ainult seksi. Hakkan tegelema sellega, et ma ka vähemalt natuke tahaks. Ise olen veel noor inimene, aga suhtun seksi nagu üks väga vana puritaan. See projekt võib kujuneda ju isegi nauditavaks(!) väljakutseks.

Sattusin Kanal 11st vaatama „Seksihaiglat“ ja just sellel hetkel, kui seal räägiti naisest, kes oli seksi vastu huvi kaotanud. Hm. Seal soovitas saatejuht lugeda erootilist kirjandust, et endas erootilised fantaasiad käivitada, mis siis libiidot tõstaks ja tekitaks suurema valmisoleku ning soovi seksiks. Tegelikult ju Tarmo kinkis mulle halli varjundi raamatu, aga see tundus nii pealesunnitud, et ma pigem vihastasin selle žesti peale. Igatahes panin selle kuskile ära ja polegi enam kätte võtnud. Peaks üles otsima, kuigi ma ei tea, kuidas konkreetsesse žanri suhtuda – ma pole taolisi raamatuid kunagi lugenud. Lisaks soovitas saatejuht alustuseks vähemalt kolmel korral nädalas masturbeerida. Isver! Ta väitis, et kui seksuaalsus on rohkem teadvustatud, siis juhtub seksi sagedamini. Peab mõtlema.

Tarmo

Taimi vaatas mingit seksisaadet ja sattus jube õhinasse, et tule ka ja kuula, mis räägitakse. Jõudsin just siis kohale, kui soovitati meeldivatest lõhnadest kas ise või professionaalil lasta kokku segada massaažiõli ning sellega partnerile massaaži teha. Väideti, et kui see lõhn hakkab seostuma naudinguga, mida massaaž tekitab, siis enne seksi seda kasutades võiks positiivne meelestatus üle kanduda ka vahekorrale. Ma ei tea, kas ma sain õigesti aru, aga Taimi vist ootab, et ma nüüd läheks seda möginat kuskile kokku keerama.

Mind väga huvitab, kuidas see fotosessiooni asi areneb, aga ma ei julge küsida, sest ma ju ei tohi survestada, äkki siis ta ei lähegi. Oeh. Huvitav, kas on võimalik, et tuleb aeg, mil ta ise mu juurde tuleb ning teatab, et võtab mind kohe ja siinsamas.... unistada ju ikka võib.

Teraapia

Taimi tundub kuidagi elevil. Ta räägib, et on ennast natuke rohkem hakanud seksi lainele viima: Tarmo sellest küll midagi ei tea, aga jah, ta on lugenud, mõelnud ja oli ka üks hetk.... Nad olid lamanud kaisus voodis ja Tarmo oli kuidagi hinganud talle abaluude peale nii, et see soe õhk tekitas teatud mõnusa värina. See ehmatas natuke ja ta ei näidanud välja, kuidas see mõjus, aga avas ukse mõttele, et võib-olla ei ole ta veel seksis ka kõike kogenud, et öelda, et see pole tema jaoks.

Tarmo silmad on suured, kui ta kõike seda kuuleb. Ta räägib, et see on hästi töötanud, et nad seksida ei tohi. Kuna ta on mõnes mõttes sellega harjunud, siis pole midagi halvemaks muutunud, aga vähemalt pole nad enam tülitsenud, sest muudes asjades neil eriarvamusi polegi. Taimi on väga tänulik Tarmole, et ta annab ruumi ja lubab oma tempos edasi minna. Ta on nähtavalt vabam oma käitumises ja Tarmo tunneb küll, et naine hoolib – see on hea tunne. Õnneks ei ole tekkinud ka kärsitust olukorda enda kasuks pöörata. Tarmo on Taimiga kaks korda teatris ja pärast kohvikus käinud, et muljeid vahetada – nii on neil olnud jututeema varnast võtta ja pole vaja olnud igavust karta. Taimi lubas mehel endale kleidi valida ja kuigi ta arvas, et üks oli liiga paljastav või teine liiga kitsas, läks ta siiski kaasa Tarmo silmadest peegelduva kiitva hinnanguga.

Kuna esimesest kohtumisest oli möödas kolm nädalat, siis jõudis Taimi ka fotograafiga kohtuda. Ta oli natuke segaduses, sest tõepoolest, kui ta kohe pärast pildistamist kaamerast jäädvustusi vaatas, siis nägi ta seal kena ja seksikat naist – ta lihtsalt ei suutnud seda naist endaga seostada. Nõustun, et see võtab aega.

Tore on näha, et üldises plaanis pööravad nad negatiivset spiraali positiivseks. Ütlen neile seda. Jätkame.

Päevikukatked

Tarmo

Kui ma töölt tulin, astus Taimi kavala näoga minu juurde ning ulatas enda tehtud kutse yon’i-massaaži koolitusele. Selgitas, et maksis osalustasu ära ja minu asi on lihtsalt kohale minna. Aimasin, et see on kuidagi seksiga seotud, ja natuke googeldasin järgmisel päeval. Kuigi tundsin juba ette ebamugavustunnet, kujutledes ennast teiste meestega seal märkmeid tegemas või mingit plastikvulvat näppimas, siis mingi osa minust oli ka erutunud: äkki see on viis meid füüsiliselt taasühendada.

Taimi

Ma nii kartsin, et Tarmo ei tule mu koolituse mõttega kaasa, aga ta vähemalt ei öelnud, et ta keeldub – huh! Kui ta ära käis, küsis ilusti, millal tohib minu peal praktiseerida, ja me leppisime kokku, et laupäeva lõuna ajal – siis saab mu ema lapsega tuduajaks parki jalutama minna ja kaks tundi on meie päralt. Kui see aeg kätte jõudis, olin tegelikult väga pinges: mis siis, kui see ei tööta; kui ma ei tunne midagi, kas ma siis teesklen jne. Tarmo aga kuidagi tegi mingit totakat nalja, püüdes etendada prantslasest armastaja rolli, ja ma läksin sellega kaasa. Püüdsin olla avatud, mitte karta ja olin tulemusega rahul. Kõige rohkem meeldis mulle, et ta võttis minu jaoks aega ja rõhk polnud mitte ära tegemisel, vaid õrnuse ja helluse pakkumisel mulle. Mainisin pärast, et teinekordki võib veel proovida, aga kuupäeva paika ei pannud – oleme spontaansed!

Teraapia näide 4

Elo (38) ja Joonas (38) tulid mehe mure pärast, et nende suhtes on vähe seksi. Elo paistab natuke arglik, veidi poisiliku välimusega ja kleenuke. Tema töö on seotud hobustega ning ta ütleb, et loomadega on lihtsam kui inimestega. Elo koob ja heegeldab ka hobustele tekke. Joonas on välimuselt mehine: mustad rinnakarvad turritavad kaelaaugust ja habe on korralik pahmakas. Ta töötab müügikonsultandina ühes elektroonikapoes ja vabal ajal meeldib talle perega uusi asju proovida, näiteks viimati käidi 4D-kinos. Nad on maalt pärit lapsepõlvetuttavad, kes mängisid koos, ja kui täiskasvanuks said, avastasid, et nende vahel on midagi enamat kui sõprus. Nüüdseks on nad paar olnud 19 aastat. Lapsi on kolm, kõik tütred vanuses 8, 6 ja 4.

Tean, et kui naine vajab tugevat turvatunnet, siis võib ta endale leida isaliku mehe, aga tulemusena võib natuke seksuaalsus kannatada: erutus ja turvatunne võivad vastanduda. Seetõttu küsin Elo päritolupere kohta: kas ema ja isa olid koos; milline tema lapsepõlv oli jne. Selgub, et tal on tugev ja väga ühtehoidev pere. Ta on alati olnud isa tütar, aga pigem on nad koos teinud n-ö poiste asju ehk traktorit parandanud, sellega põllutööd teinud ja puidust kergemat mööblit valmistanud. Elo isa on nimelt tisler.

Edasi kirjeldavad mõlemad oma ühist elu: nad on alati kõike koos teinud ja teevad praegugi, millest mul tekib uus hüpotees, et Elo jaoks on nad võib-olla teineteisele nii lähedal, et see on juba koormav, ning ainus viis olla eraldi on seksist loobuda. Mäletan, et mu õpetaja kirjeldas kunagi sarnast juhtumit. Küsisin, kui palju nad argipäeval koos aega veedavad: selgus, et mõlemad on päeval tööl ja õhtul on nad küll koos kodus, aga mitte tingimata samas ruumis. Tundub, et nad peavad seda silmas, et pigem võtavad nad perega koos midagi ette, mitte kahekesi.

Uurin lähemalt, kuidas nad kodus aega veedavad; mida keegi täpselt teeb. Selgub, et Elo käib poes, teeb süüa, mängib lastega, aitab koolijütsil õppida ja kuna tütar on nii hajevil oma mõtetega, siis kulub sellele kaua aega. Seejärel koristab laua, köögi, paneb nõud masinasse, saadab lapsed pessu, vaatab, et nelja-aastane ikka ennast korralikult peseks, ja harjab tal ise hambaid. Nädalavahetusel koristab ja peseb pesu… Sageli jääb ta lastele unejuttu lugedes ise magama… Aga siis on ju täiesti normaalne, et seksiks ei jagu enam energiat!

Suudan vaevu varjata oma imestust, et paar ise ei ole seni tajunud, et rollijaotus on tasakaalust väljas. Mida Joonas teeb? Tema viib lapsi lasteaeda ja trenni, peseb autot, võtab bensiini, vahetab rehve, klopib või raputab õues vaipu, teeb koos perega midagi sportlikku, näiteks sõidab jalgrattaga. Tundub, et rollijaotus on selline, et isegi kui tegevuste hulk on mõlemal võrreldav, siis nende sagedust vaadates tekib olukord, kus Elol on igapäevaselt rohkem tegemist kui Joonasel.

Mulle on meelde jäänud ütlus, et õhtuse seksi eelmäng algab naiste jaoks juba hommikul. Olen nõus: eriti pikemas suhtes tekitab naise jaoks seksisoovi muu hulgas see, kui mees on tähelepanelik, aitab teda majapidamistöödes või lastega seotud asjades. Küsin, kas nemad on kunagi nii mõelnud. Nad raputavad pead, aga Elo tõdeb, et ta tõesti on väsinud selleks ajaks, kui unejutu lugemine algab, ja see pole ettekääne seksist hoidumiseks. Ta lisab, et teeb hea meelega kõiki neid asju, mis tema peal on; et ta ei süüdista Joonast väheses panustamises.

Olgu, jätkame sellest, et naine on õhtuks väsinud. Minu küsimus on, mida saaks mees teha selleks, et naine poleks päeva lõpuks nii kurnatud. Joonas pole kunagi mõelnud, et füüsilise läheduse vähesus ja kodutööd on omavahel seotud. Ta tunnistab, et seksi nõudmine talle endale ka ei meeldi, aga ta ei oska muud moodi Elole selgeks, teha, et see on talle oluline. Küsin Elolt, mida ta siis teeb, kui Joonas seksi nõuab. Elo ei ütle otseselt ei, aga selgitab, et tal on vaja ühte või teist veel teha või et ta ei jaksa.

Ja Joonas pole kunagi kuulnud seda juttu sellest aspektist, kuidas oma vajadusi saaks rahuldata partneri vajadusi rahuldades? Tõepoolest, ta ei ole nii mõelnud. Samas ta ei välista üldse Elo aitamist, nii et rõõmustan juba ette, et ehk laheneb see probleem lihtsamalt, kui arvata oskan. Annan neile koduse ülesande: arutada ja kokku leppida, kuidas jagada igapäevatoimetusi nii, et kummalgi oleks pärast energiat ka teise jaoks. Läheme lootusrikkalt laiali.

Päevikukatked

Joonas

Ma ei oleks arvanud, et olen nii juhm mees Olen jõudnud Eloga suhetes sinnamaani, kus ma olen tõsiselt mõelnud, et me peame lahku minema, aga ma ei ole kordagi mõelnud selle peale, miks ta mulle kogu aeg ei ütleb; et äkki ma saan selles osas midagi ise ära teha.

Elo tuli heale mõttele korraldada kodutööde teemal perekoosolek: et ärme jaga ainult omavahel, vaid haarame vähemalt kaks last ka kampa. Ta käis kunagi koolitusel „Imelised aastad“, kus õpetati, kuidas selliseid kõnelusi läbi viia. Lasin tal juhtida ja minu meelest läks meil hästi. Tegime nimekirja tegevustest, mida on vaja teha, ja igaüks sai ise valida, mida tema on valmis tegema. Mina võtsin enda peale lastega mängimise, kaks korda nädalas söögi hankimise, sest kokata ma ei oska, ning pesurituaali. Otsustasime kohe pihta hakata.

Elo

Joonas ja lapsed tulid nii kenasti kaasa minu perekoosoleku mõttega ja kui see peetud sai, siis ma tundsin, et suur koorem on minu pealt ära võetud. Joonas lubas juba järgmisel õhtul pitsa tuua ja kuigi ma üldiselt väga lastele sellist toitu sisse ei taha toppida, olen siiski nõus, et kui seda aeg-ajalt juhtub, siis see kokkuvõttes midagi halvemaks ei tee. Ei oleks õige Joonasest oodata, et ta hakkab nii süüa tegema nagu mina.

Joonas

Minu meelest olen ma väga tubli – olen kõike seda kaks päeva teinud, mida lubasin, ja nüüd ootan, kas see kuidagi minu probleemi ka lahendab. Huvitav, kaua peab aega minema, et Elol hakkaks energiat seksiks üle jääma.

Teraapia

Kohtume nädala pärast esmaspäeval. Küsin Elo käest, kuidas vahepeal läinud on. Ta kiidab kõigepealt Joonast, et ta on olnud väga abivalmis ja toetav. Elo rõõmustab, et sai nädalavahetusel lausa kümme tundi magada, sest Joonas viis lapsed linna pannkoogihommikule. Joonas kinnitab, et on nii teinud, nagu mina palusin ja naisega sai kokku lepitud, aga seksinud nad sellest hoolimata pole. Talle tundub see väga ebaõiglane, et ta teeb küll Elo heaks rohkem, aga vastu ikka midagi ei saa. Elo hakkab naerma: „Mul olid eelmisel nädalal päevad!“

On mõistetav, et kui üks raskesti talutav situatsioon on kaua kestnud, siis on sellest kujunenud välja oma arvamus, miks see nii on. See võib olla suunatud enda vastu (ma ei kõlba) või kaaslase vastu (ta ongi külm tükk). Mõte objektiivsest põhjusest ei tule enam pähegi.

„Mis oleks juhtunud, kui sa, Joonas, oleksid Elolt küsinud, kuidas ta energiatase on ning kas ta tunneb, et on õhtul krapsakam kui enne?“

„No ja ta oleks vastanud, et energiat on, aga mind ikka ei taha.“

„Sul oli hirm, et Elo väsimus on ikkagi ainult ettekääne?“

„Jah.“

Aga räägime natuke laiemalt, mis on see, mis tekitab Elos soovi Joonasega intiimne olla ja mis mitte. Elole väga meeldib, kui Joonas suudab mingi väikse asjaga tema elu kergemaks teha või näidata, et ta arvestab naisega. Aga ta mühkab koju tulles moka otsast tere, maandub arvuti ette ning tõuseb sealt ainult selleks, et süüa ja vetsus käia – ja see kurvastab Elot tõeliselt, sest tema ei saa seda endale lubada. Närvi ajab ka see, kui mehel tuleb vastu ööd järsku lastega müramise tuhin peale ja siis on lapsed nii pöörased, et magamaminek lükkub hilisele ajale, mil Elo on juba ise peaaegu kustunud. Ta naerab, et ei suuda mõista, kuidas pärast mingit tüli võib Joonas viie minuti pärast tulla ja küsida, kas seksi saab; kuidas ta suudab äsja toimunud vaidluse kuidagi täiesti välja lülitada. Elol läheb ikka tükk aega, enne kui mees talle jälle meeldima hakkab, ja veel rohkem selleni, kui ta mingit külgetõmmet tunneb.

Nii nagu paljudel naistel, annab Elo suguiha ennast tunda kord-kaks kuus, ülejäänud kordadel laseb ta ennast mehe kirega kaasa viia ja see on okei. Kui aga juhtuvad asjad, mis nende vahele justkui seina ehitavad, siis on mehe lähenemiskatse pigem ebameeldiv. Nii võib sama puudutus olla nii erootiline kui ka vastumeelne. Joonas tõdeb, et Elo ei peaks midagi väga tegema, et mehel tekiks soov temaga voodisse minna, ning ta ei oska välja mõelda ühtegi põhjust, miks naisele ei öelda. Ta on natuke heitunud mõttest, et peab terve päeva pingutama, Elo soove õhust kinni püüdma ja neid täitma selleks, et teha seda, mis on loomulik paarisuhte osa. Küsin Joonaselt, mis oleks tema jaoks õiglane. Joonas vastab, et kui tema rohkem kodus aitab, siis tahab Elo ehk rohkem tema lemmikmeelelahutust harrastada. Tundub mõistlik. Järgmisel ja ehk ka viimasel korral teen ettepaneku rääkida sellest, mis veel nende suhte kvaliteeti mõjutab.

Päevikukatked

Elo

Kui ma tegin kodus palju asju üksi, olin seksiks liiga väsinud ja mulle sobis see ettekääne. Ma ei pidanud edasi mõtlema, kas võib veel olla mingeid põhjuseid, miks me nii harva vahekorras oleme. Natuke kergendavalt mõjus terapeudi jutt, et mul ei peagi olema tohutu kihk; et samm seksi suunas on ka see, kui mul on valmisolek seksida, kui Joonas mulle läheneb. Tihtipeale ongi nii, et ma ise ei viitsiks, aga kui juba algus on tehtud, siis kokkuvõttes ma ikkagi naudin ja olen rahul. Hea on natuke vabamalt võtta, et ma ei pea ennast sundima ja olema seksihimur kiisu: piisab, kui ma partneriga kaasa lähen.

Joonas

Õnneks on asjad minu vaatevinklist nüüd paremuse poole pööranud. Ma tõesti loodan, et kõige kriitilisem aeg on möödas. Ja mul ei tule muide lahkuminekumõtteid pähe, kui ma kasvõi kolm korda kuus saan Eloga lähedane olla. Aga siis tõesti nii, et ta innustub ise ka ja unustab kogu ümbritseva. On väga mõnus tunnetada, kuidas mu naine mind naudib.