Читать книгу Tagaotsitav - Lee Child - Страница 3

Auto peatus kolmkümmend jalga temast eemal. Kohaliku numbrimärgiga, mõistliku suurusega, Ameerika oma ja tumedat värvi. Chevrolet, mõtles Reacher, ilmselt tumesinine. Või hall. Või must. Liiklusviitade valgel oli raske öelda. Tumedad metallikad on öösel kõik ühtmoodi.

Autos oli kolm inimest. Ees kaks meest, taga üks naine. Mehed olid end oma istmeil otsapidi ringi keeranud, nagu oleks neil kolmekesi tähtis diskussioon käsil. Midagi demokraatia sarnast. Kas me võtame selle venna peale või ei võta? Mis vihjas Reacherile, et need kolm ei tunne üksteist väga lähedalt. Heade sõprade seltsis tehakse sedalaadi otsused tavaliselt instinktiivselt. Need siin võisid olla näiteks töökaaslased, sama tasemega tegelased, kes on ajutiselt ühele pinnale kokku surutud ja näitavad üles liialdatud austust üksteise ning iseäranis vähemuses oleva naisterahva arvamuse suhtes.

Reacher nägi, kuidas naine noogutas, ja luges ta huulilt sõna „Jah”. Mehed keerasid end tagasi näoga sõidusuunda, auto veeres edasi ja peatus Reacheri juures, eesmine külgaken otse tema kõrval. Aknaklaas lasti alla. Reacher kummardus ettepoole ja tundis näol soojust. Selle auto küttesüsteem töötas korralikult. See oli üks mis kindel.

Juhi kõrvalistmel istuv meesterahvas küsis: „Tere õhtust. Kuhu te teel olete?”

Reacher oli kolmteist aastat teeninud sõjaväepolitseinikuna ja seejärel saanud sama kaua hakkama tänu oma nutikusele, olles mõlemad elufaasid edukalt läbi teinud tänu piisavale ettevaatlikkusele ja pidevale valvsusele. Kõik viis meelt pidid kogu aeg ärkvel olema. Otsus, kas võtta pakutud küüt vastu, sõltub peamiselt lõhnast. Kas oli tunda õllelõhna? Marihuaanat? Viskit? Praegu ei haistnud ta paraku midagi. Ta nina oli äsja puruks löödud ja ninasõõrmed verest ning paistetusest umbes. Ninakõhr võis vildakaks jäädagi. Tundus täiesti võimalik, et ta ei haista enam kunagi midagi.

Selles olukorras polnud abi ka kompimismeelest. Ega maitsmisest. Pimeda mehena ringikobamisest ega asjade lakkumistest ta targemaks ei saaks. See jättis sõelale nägemise ja kuulmise. Ta tajus kõrvalistmel istuva mehe hääles neutraalset tooni, tuntava piirkondliku aktsendi puudumist, haritud inimesele omast intonatsioonilangust, autoriteedi ja juhtimiskogemuse hõngu. Kõigil kolmel olid pehmed rakkudeta käed, erilise muskulatuurita kehad, korralikud soengud, päevitamata näonahk. Tubased inimesed. Kontorirahvas. Mitte just ladvaubinad, kuid murupinnast kõvasti kõrgemal. Kõik nad paistsid olevat neljakümnendate keskel, elust võib-olla pool seljataga, kuid suurem osa karjäärist veel ees. Sõjaväeterminoloogias nii kolonelleitnandid. Tublid edasirühkijad, ehkki mitte superstaarid.

Kõik nad kandsid musti pikki pükse ja siniseid teksasriidest särke. Nagu mundrit. Särgid nägid välja odavad ja uued, neil olid pakkimisvoldidki küljes. Meeskonnatöö harjutus, oletas Reacher. Mingi juhtimisgurude jura. Aetakse kamp keskastme juhte kontoritest kuskile pärapõrgusse, antakse särgid selga ja ülesanne lahendada. Võib-olla tegi kogu see krempel neid veidi seiklushimulisemaks, nii et nad ta peale võtsid. Ja võib-olla korraldatakse pärast suur avameelne vastastikune arvustamine, mis oli põhjuseks, miks nad olid kõigepealt maha pidanud kolmepoolse demokraatliku arutelu. Meeskond peab tegema meeskonnatööd, meeskonnatöö nõuab üksmeelt, üksmeel tuleb saavutada ilma jõumeetoditeta ja sooküsimus on alati hell. Tegelikult oli Reacher pisut üllatunud, et naine ei istunud ees kõrval ega roolis. Ehkki juhtimist võidi käsitleda teenindava tööna, vähemalt seltskonna ainsa naise puhul. Umbes nagu kohvi toomist.

Täielik miiniväli.

„Ma lähen ida suunas,” vastas Reacher.

„Siis Iowasse?” küsis eesistuja.

„Iowa kaudu,” ütles Reacher. „Kuni Virginiani.”

„Hüpake peale,” sõnas mees. „Viime teid natuke lähemale.”

Kuna naisterahvas istus Reacheriga kõnelnud mehe taga, läks Reacher ümber auto juhi poolele. Ta istus tagapingile ja tõmbas ukse kinni. Naine noogutas talle tagasihoidlikult. Ehk ka veidi kartlikult. Võib-olla tema lömmis nina pärast. Vaatepilt võis temas kõhedust tekitada.

Rooli taga istuv mees heitis pilgu peeglisse ja auto võttis paigalt.