Читать книгу Kõik on hästi. Tervenda enda keha meditsiini, afirmatsioonide ja intuitsiooni abil - Louise L. Hay - Страница 6

Inimkeha on imepärane masinavärk, ning nagu masinadki, nõuab ta regulaarset hooldust, et töötada nii efektiivselt kui võimalik. On palju erinevaid põhjusi, miks meie keha võib rikki minna ja haigeks jääda: pärilikkus, keskkonnamõjud, toiduvalik ja nii edasi. Kuid nagu Louise oma töö käigus avastas ning raamatusse “Heal Your Body” kirja pani: iga haiguse kujunemist mõjutavad emotsionaalsed tegurid. Aastakümneid pärast seda, kui Louise oma järeldusi esitles, oli teadusringkondadel ette näidata uuringute tulemused, mis neid kinnitasid.

Teadusuuringud on näidanud, et hirm, viha, kurbus, armastus ja rõõm mõjutavad keha igaüks eriomasel viisil. Me teame, et viha paneb lihaseid ja veresooni kokku tõmbuma, tekitades kõrget vererõhku ja vereringehäireid. Kardioloogilise meditsiini kogemused kinnitavad meile, et rõõmul ja armastusel on vastupidine toime. Kui vaatad Louise’i väikesesse sinisesse raamatusse, siis võid sealt lugeda, et südameatakk ja teised südameprobleemid “pigistavad südamest rõõmu välja”, “muudavad südame raskeks” ning kõnelevad “rõõmu vähesusest”. Millised on enesesisenduslikud laused, mida ta nende probleemide ületamiseks välja pakub? “Ma toon rõõmu oma südame keskmesse tagasi”, ning “Ma lasen rõõmuga minevikust lahti. Ma elan rahus”.

Spetsiifilised mõttemustrid mõjutavad meie kehasid ennustataval viisil; vastusena igale emotsioonile tekivad kehas kindlad biokeemilised ained. Kui valdavaks meeleseisundiks on pikemat aega olnud hirm, tekitab stressihormoonide, eeskätt kortisooli pidev nõristumine biokeemilise doominoefekti, mis viib südamehaiguste, kaalutõusu ja depressioonini. Sarnaselt hirmule järgivad ka teised mõtted ja emotsioonid tüüpilisi mustreid, mis kehasse projitseerudes võtavad haiguse kuju. Olen oma töö käigus avastanud, et läbi keha rändavad emotsioonid mõjutavad elundeid erinevalt, sõltuvalt sellest, mis sinu elus parasjagu toimub. See on hetk, mil mängu tuleb intuitsioon.

Kui me ei ole enda või oma lähedase emotsionaalsest seisundist teadlikud, jõuab see teave meieni sageli intuitsiooni kaudu. Meil on viis maist tajumeelt, mis meis tundeid äratavad: nägemine, kuulmine, kompimine, haistmine ja maitsmine. Ning meil on ka viis paralleelset “intuitiivset meelt”: selgeltnägemine, selgeltkuulmine, kujutluslik kompimine, haistmine ja maitsmine, mille abil me saame lisainfot. Näiteks võib su vaimusilma ette kerkida ärev kujutluspilt sellest, et sinu sõber on hädas. Või kuuled sisekõrvas telefonihelinat, mida saadab halb eelaimdus, ning viis minutit hiljem saabubki telefonikõne, mis teatab sinu lähedase surmast. Võid tunda halba maitset suus või haista, et asi lõhnab kahtlaselt, kui keegi pakub sulle halba äritehingut. Võid tunda kehas ebameeldivaid aistinguid või kripeldust südames, mis kuulutavad ette probleeme inimsuhetes.

Lisaks üldtuntud vaistule, mis aitab meid olukordades, kus meil on vähe teavet – nii, nagu intuitsioon on mind aidanud arstitöös –, on ka meie kehadel kaasasündinud intuitsioon. Meie keha ütleb meile, kui midagi on tasakaalust väljas, isegi kui see meie teadvuses ei kajastu.

Kui me soovime täielikku tervenemist, tuleb meil tähele panna sõnumeid, mida keha meile vaistu abil saadab. Kuid me vajame ka loogikat ja fakte, et mõista, mis meie elustiilis tervist mõjutab. Nii nagu jalgrattal sõitmiseks on vaja mõlemad kummid täis pumbata, on emotsioonide ja intuitsiooni tasakaalustamiseks tarvis loogikat ja fakte. Nii äärmuslik loogika ilma intuitsioonita kui täiesti loogikavaba intuitsioon viivad karidele. Tervise taastamiseks vajame mõlemaid tööriistu. Käesolevas raamatus arutleme selle üle, kuidas seda teha, keskendudes järgmisele neljale suunale.

1. Teadlikuks saamine enda ja teiste emotsioonidest, koos hirmu, viha ja kurbusega saabuvate hoiatussõnumite märkamine.

2. Tundmusi saatvate ja peas keerlevate mõtete väljaselgitamine.

3. Stressisümptomite tuvastamine ja nende asukoha määratlemine kehas.

4. Sümptomite taga olevate mõttemustrite ja neis sisalduva info lahtimõtestamine, mõistmine, et iga haiguse tekkes on oma osa ka toiduvalikul, keskkonnal, pärilikkusel ja vigastustel.