Читать книгу Paladiini ettekuulutus. Esimene raamat - Марк Фрост - Страница 7

Ma ei näinud tema nägu.

Ta jooksis mööda mägirada. Meeleheitlikult.

Teda jahtivad ahned mustad varjud polnud enamat kui augud õhus, kuid nende kavatsustes polnud vähimatki kahtlust. Poiss oli kirjeldamatus hädaohus ja vajas minu abi.

Ma avasin silmad.

Kardinad liikusid pimeda akna ees. Aknaraami praost immitses jäist õhku, ometi olin ma üleni higine, süda rinnus pekslemas.

Oli see pelgalt uni? Ei. Mul polnud õrna aimugi, kes too poiss oli. Ta näis umbes minuvanune. Kuid ühte teadsin ma surmkindlalt:

ta oli tõeline ja teel minu juurde.