Читать книгу Kodaniku käsiraamat - Mart Jagomägi - Страница 11

Kohtuvõimu teostab ja lõplikult mõistab õigust ainult kohus. Teatud liiki asjades täidavad õigusemõistmise funktsiooni ka muud asutused. Näiteks väärteomenetluses, mille eest võib karistada rahatrahviga, on otsuse tegemise õigus riigi või KOV ametnikul. Individuaalsete töövaidluste lahendamiseks on loodud töövaidluskomisjonid ja intellektuaalse omandiga seotud vaidluste lahendamiseks tööstusomandi apellatsioonikomisjon. Need on õigusemõistmise funktsioone täitvad haldusorganid, mis ei kuulu kohtusüsteemi. Riikliku kohtusüsteemi osaks pole ka kutseühenduste aukohtud.

Nii Eesti kodanikel kui ka mittekodanikel on õigus pöörduda kohtusse, kui rikutakse nende õigusi või vabadusi, või on vaja lahendada vaidlus teise inimese või asutusega. Kohtus võib vaidlustada ka ametniku otsuse.

Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Kohtuvõim on teistest võimudest ja nende mõjusfäärist eraldatud. Õiguste ja vabaduste tagamiseks on oluline, et otsust langetades ei kuuletuks kohtunik täidesaatva võimu ja üksikisiku tahtele, vaid seadusele, mida kohaldatakse kõigi kodanike suhtes ühteviisi.

Kohtusüsteem

Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Selle moodustavad:

• maakohtud ning halduskohtud

• ringkonnakohtud

• Riigikohus

Kõik kohtuasjad algavad esimese astme kohtust. Menetlusosalisel on võimalik kaevata kõrgemale kohtule kaks korda: esimese astme kohtu otsuse peale ringkonnakohtule ja teise astme kohtu otsuse peale Riigikohtule.

Maakohus on esimese astme kohus, mis arutab tsiviil-, kuriteo- ja väärteoasju.

Halduskohus on esimese astme kohus, mille pädevuses on avalik-õiguslikud vaidlused (nt. inimese ja riigi või inimese ja kohaliku omavalitsuse vahel).

Ringkonnakohus on teise astme kohus, mis üksnes vaatab läbi esimese astme kohtu lahendeid.

Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohtu pädevuses on ka põhiseaduslik järelevalve.

Erakorraliste kohtute moodustamine on keelatud.

Riigikohtu esimeest ja liikmeid saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.

Kohtute juures tegutsevad ka kinnistusosakonnad, registriosakonnad ja kriminaalhooldusosakonnad. Kinnistusosakonnad peavad kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit, registriosakonnad äriregistrit, mittetulundusühingute registrit, kommertspandiregistrit ja laevakinnistusraamatut. Kriminaalhooldusosakondade ülesandeks on kriminaalhooldusele jäetud isikute järelevalve ning endiste kinnipeetute ühiskonda tagasipöördumise soodustamine.

Kohtunikud

Selleks, et kohus saaks olla sõltumatu, nimetatakse kohtunikud ametisse kogu eluks. Erinevalt teistest riigiametnikest ei allu kohtunik teda ametisse nimetanud isikule ega kõrgemalseisvale kohtule. Kohtunikku saab tema ametisoleku ajal kriminaalvastutusele võtta ainult Riigikohtu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul. Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega.

Kohtunikud ei tohi peale seaduses ettenähtud juhtude olla üheski muus valitavas ega nimetatavas ametis, nad ei saa olla asutajaks ega kuuluda mis tahes juhtorganitesse. Kohtunik ei või töötada väljaspool õigusemõistmist mujal kui pedagoogilisel alal või uurimistööl.

Euroopa Kohus

Euroopa Kohtu ülesanne on tagada, et Euroopa Liidu õigusakte mõistetaks ja rakendataks ühtmoodi kõikides liikmesriikides. Nii näiteks võivad Eesti kohtud küsida Euroopa Kohtult selgitust, kas Eesti seadused on Euroopa Liidu õigusaktidega kooskõlas. Iga isik võib pöörduda Euroopa Kohtusse, et kontrollida, kas liikmesriik on täitnud Euroopa Liidu õigusakte, samuti taotleda Euroopa Liidu mõne institutsiooni õigusakti tühistamist. Euroopa Kohus asub Luxembourgi linnas.

Euroopa Inimõiguste Kohus

Euroopa Inimõiguste Kohus on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse asutus. Kohus lähtub oma tegevuses Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist. Kohtule saab esitada kaebusi ainult inimõiguste konventsiooniga ühinenud riikide peale. Enne kui pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse, peab kaebus olema läbinud kõik Eesti kohtuastmed, ning pöörduja peab olema ammendanud kõik võimalused ennast Eestis kaitsta. Euroopa Inimõiguste Kohus asub Strasbourgis.