Читать книгу Kodaniku käsiraamat - Mart Jagomägi - Страница 7

Riigikogu valimised

Riigikogus on 101 liiget.

Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.

Valimised on vabad, kui igal valijal on võimalus ise otsustada, kas üldse valima minna ja kelle poolt hääletada. See tähendab ka saadikukandidaatide ülesseadmise vabadust.

Valimiste proportsionaalsus tähendab, et Riigikogu mandaatide jaotamisel valimisringkondade vahel lähtutakse valimisõigusega kodanike arvust ringkonnas. Sellise korralduse eesmärk on tagada kõigi Eesti erinevate piirkondade elanike esindatus Riigikogus. Eestis on kaksteist valimisringkonda. Hääletada saab vaid oma valimisringkonna kandidaadi poolt.

Valimiste üldisus tähendab, et valimistel saavad osaleda kõik hääleõiguslikud Eesti kodanikud, sõltumata nende soost, rahvusest või muudest asjaoludest.

Valimiste ühetaolisus tähendab, et igal valijal on üks hääl ja seega võrdne võimalus valimistulemust mõjutada.

Valimised on salajased, kui ei ole võimalik kindlaks teha, kelle poolt valija hääletas.

Valimistele eelneval nädalal korraldatakse eelhääletamine. Eelhääletamisel saab hääletada kas oma elukohajärgses või mõnes teises jaoskonnas, kuid ainult oma valimisringkonna kandidaadi poolt. Eelhääletamisel saab oma hääle anda ka elektrooniliselt veebilehe www.valimised.ee kaudu. Elektrooniliselt tehtud valikut saab eelhääletamise vältel uue elektroonilise hääle või valimisjaoskonnas pabersedeliga muuta.

Riigikogu korralised valimised toimuvad iga nelja aasta tagant märtsikuu esimesel pühapäeval. Riigikogu koosseisud on nummerdatud, alates 26.03.2011 töötab Riigikogu XII koosseis.

Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt kahekümne ühe aastane hääleõiguslik Eesti kodanik.

Riigikogu ülesanded

Seadusandlik võim kuulub Riigikogule. See tähendab, et ainult Riigikogul on õigus seadusi vastu võtta.

Riigikogu on hääleõiguslike Eesti kodanike poolt valitud esinduskogu, kes

• võtab vastu seadusi ja otsuseid

• võtab seadusena vastu riigieelarve

• valib Vabariigi Presidendi

• ratifitseerib välislepinguid

• annab volitused peaministri kandidaadile valitsuse moodustamiseks

• otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile

• nimetab ametisse mitmed kõrged ametiisikud ja täidab muid põhiseadusest tulenevaid ülesandeid

Riigikogu ülesandeid ja tööd reguleerivad põhiseadus ning Riigikogu kodu- ja töökorra seadus.

Riigikogu

Osa Riigikogus esindatud erakondadest moodustab valitsuse. Neid nimetatakse valitsus- ehk koalitsioonierakondadeks. Erakondi, mis pole valitsusega seotud, nimetatakse opositsioonierakondadeks.

Seaduse algatamise ehk seaduseelnõu esitamise õigus on igal Riigikogu liikmel, fraktsioonil ja komisjonil ning valitsusel. Eelnõu arutamist Riigikogus nimetatakse eelnõu lugemiseks. Tavaliselt arutatakse seaduseelnõu kolmel lugemisel. Enamasti piisab seaduse vastuvõtmiseks poolthäälte enamusest: eelnõu on vastu võetud, kui selle poolt hääletab rohkem Riigikogu liikmeid kui selle vastu. Põhiseaduse paragrahvis 104 on ära toodud eriti oluliste seaduste nimekiri, mille vastuvõtmiseks on vaja vähemalt 51 poolthäält (nt. kodakondsuse seadus, mitmed valimiste seadused).

Hääletamine Riigikogus on avalik. Salajane hääletamine korraldatakse põhiseaduses või Riigikogu kodukorra seaduses ettenähtud juhtudel ametiisikute valimisel või nimetamisel.

Riigikogu töötab Tallinnas Toompea lossis. Tema tegevus koosneb

• täiskogu istungitest

• komisjonide ja fraktsioonide istungitest

• tööst valijatega

Seadused ja otsused võetakse vastu täiskogu istungil. Riigikogu istungid on avalikud (kui seda kahekolmandikulise häälteenamusega teisiti ei otsustata). Kõikidel huvilistel on võimalik Riigikogu istungeid nende toimumise ajal külalisterõdult kuulata. Samuti on Riigikogus toimuv jälgitav reaalajas kodulehelt.

Riigikogu kontrollib valitsuse tegevust

Riigikogu häälteenamus annab presidendi esitatud peaministrikandidaadile valitsuse moodustamise õiguse. Riigikogu koosseisu enamuse umbusaldus võib valitsuse (või iga ministri eraldi) ametist vabastada. Samuti on igal Riigikogu liikmel õigus pöörduda arupärimistega valitsusliikmete poole. Küsimuse saaja peab tulema Riigikogu ette ning arupärimisele avalikult vastama.

Üksikutel juhtudel võimaldab põhiseadus kuulutada välja ka erakorralised valimised.

Riigikogul on aastas kaks korralist istungjärku:

• kevadistungjärk jaanuari teisest esmaspäevast juuni kolmanda neljapäevani

• sügisistungjärk septembri teisest esmaspäevast detsembri kolmanda neljapäevani

Nende vahel on kiirete küsimuste otsustamiseks võimalik korraldada erakorraline istungjärk. Erakorralisel istungjärgul on Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust.

Riigikogu valib oma liikmete hulgast endale esimehe ja kaks aseesimeest, kes korraldavad Riigikogu tööd vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele.

Fraktsioon

Riigikogu liikmetel on õigus ühineda fraktsioonidesse. Fraktsiooni saavad moodustada vähemalt viis ühest valimisnimekirjast (seega erakonnast) valitud saadikut. Fraktsioonis kujundatakse seisukoht, kuidas toimida hääletusel (kas eelnõu toetada või mitte) ning kuulatakse valitsusliikmete, ekspertide ja ametnike arvamusi. Riigikogu liikmel on õigus hääletada fraktsiooni otsusest erinevalt. Ta võib fraktsioonist lahkuda, kui ei jaga enam selle seisukohti, kuid ei saa ühineda mõne teise fraktsiooniga.

Komisjon

Kõik Riigikogu liikmed (v.a. Riigikogu esimees) kuuluvad komisjonidesse. Riigikogu komisjon on töörühm, kus arutatakse ühe valdkonna probleeme ja seaduseelnõusid. Selline korraldus võimaldab Riigikogu liikmete koormust jagada ning küsimustesse põhjalikumalt süveneda. Komisjoni liikmete arvu määrab Riigikogu juhatus. Töö komisjonis hõlmab suure osa Riigikogu tööajast. Riigikogu täiskogu hakkab küsimust arutama alles siis, kui komisjon on seda igakülgselt kaalunud ja oma arvamuse kujundanud.

Riigikogus on praegu 11 alatist komisjoni:

• Euroopa Liidu asjade komisjon

• keskkonnakomisjon

• kultuurikomisjon

• maaelukomisjon

• majanduskomisjon

• põhiseaduskomisjon

• rahanduskomisjon

• riigikaitsekomisjon

• sotsiaalkomisjon

• väliskomisjon

• õiguskomisjon

Erikomisjon, uurimiskomisjon ja probleemkomisjon

Lisaks alalisele komisjonile võib Riigikogu moodustada ka erikomisjone, uurimiskomisjone ja probleemkomisjone. Komisjonil on õigus nõuda Vabariigi Valitsuselt ja täidesaatva riigivõimu asutustelt oma tööks vajalikke andmeid.

Riigikogu liige

Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.

Igal inimesel on õigus Riigikogu liikmete poole isiklikult või avalikult pöörduda. Riigikogu liikmete telefonid ja e-posti aadressid on avalikud ning kirjas Riigikogu veebilehel www.riigikogu.ee.

Riigikogu liikmel on vaba mandaat, mis tähendab, et talle ei saa anda õiguslikult siduvaid tegevusjuhiseid. Ta on oma otsustustes vaba ja võib lähtuda oma parimast äranägemisest. Vaba mandaat on vajalik selleks, et Riigikogu liige esindaks kogu valijaskonda parimal viisil, mitte mõnda kitsast huvigruppi (nt. ärimeeste huve).

Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis. Riigikogu liige on oma volituste ajaks vabastatud kaitseväeteenistuse kohustusest.

Juhul kui Riigikogu liige nimetatakse Vabariigi Valitsuse liikmeks, tema volitused peatuvad. Tema vabastamisel valitsusliikme kohustustest need taastuvad. Riigikogu liikme volituste peatumisel või ennetähtaegsel lõppemisel astub tema asemele asendusliige. Asendusliikmel on kõik Riigikogu liikme õigused ja kohustused. Riigikogu liikme volituste taastumisel asendusliikme volitused lõppevad.