Читать книгу Kodaniku käsiraamat - Mart Jagomägi - Страница 3

Eesti lipp

Eesti lipul on kolm võrdset horisontaalset värvilaidu: sinine, must ja valge. Lipu külgede suhe on 7:11. Normaalmõõtmed 105×165 cm. Eesti keeles kasutatakse lipu kohta ka sõna “sinimustvalge”. Sinimustvalge on nii rahvus- kui ka riigilipp ning Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp. Eesti lipu kasutamist reguleerib Eesti lipu seadus. (Seaduste tekstid leiab elektroonilisest Riigi Teatajast aadressil www.riigiteataja.ee.)

Neid värve on seletatud nii, et sinine sümboliseerib usku eesti rahva tulevikku, must Eesti mullapinda, rahvuslikku musta kuube ja rasket minevikku ning valge väljendab lootust ilusamale tulevikule.

Vabariigi Presidendi lipp on riigilipp, mille keskel on suur riigivapp. Eesti mereväe lipul on mõlemal küljel väike riigivapp. Erimärgiga Eesti lippu on õigus kasutada kaitseministril, politsei-, tolli- ja postiasutusel. Füüsilise või juriidilise isiku lipp (välja arvatud Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp) ei tohi olla Eesti lipuga äravahetamiseni sarnane.

Eesti vapp

Eesti riigivapp esineb kahel kujul: suure ja väikese riigivapina. Riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat lõvi, nägu pööratud vaataja poole. Suurel vapil on kaks kuldset tammeoksa, väike vapp on ilma tammeoksteta. Riigivapi kujutis on kehtestatud riigivapi seadusega.

Eesti hümn

Eesti Vabariigi riigihümniks on koorilaul “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”, mille viisi autor on soome helilooja Fredrik Pacius ja eestikeelsete sõnade autor Johann Voldemar Jannsen. Eesti ja Soome hümni viis on sama. Hümn võeti ametlikult kasutusele pärast Vabadussõja lõppu 1920. aastal. Eesti hümn ei ole seadusega kehtestatud ja selle esitamist ei reguleerita seadusega. Kombeks on hümni esitamisel püsti tõusta ning kaasa laulda.

Mu isamaa , mu õnn ja rõõm