Читать книгу Kodaniku käsiraamat - Mart Jagomägi - Страница 8

Vabariigi President on Eesti riigipea. Riigipeal on piiratud poliitiline võim ja esindusfunktsioon ning ta on vahekohtuniku ehk võimude tasakaalustaja rollis.

Vabariigi President peab olema nii ametialaselt kui ka erakonnapoliitiliselt sõltumatu. Ametisseastumisega lõpevad tema senised volitused ja ülesanded kõigis valitavates ja nimetatavates ametites, ning ta peatab ametisoleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse. Ametite puhul ei ole kriteeriumiks tasu saamise või mittesaamise fakt, vaid ametist tulenevad kohustused, sealhulgas ka tulundusühingu juhatuse või nõukogu liikmeks olemine.

Presidendi valimine

Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib olla sünnijärgne Eesti kodanik, kes on vähemalt 40 aastat vana. Vabariigi Presidendi valib Riigikogu. Kui ükski kandidaat ei saa vähemalt 68 riigikoguliikme toetust, moodustatakse valimiskogu, kuhu kuuluvad Riigikogu liikmed ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajad. Valimiskogu moodustatakse ainult presidendi valimiseks.

Vabariigi President valitakse ametisse viieks aastaks. Kedagi ei tohi valida Vabariigi Presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks järjestikku.

Presidendi ülesanded

Vabariigi President:

• esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises (jagab seda ülesannet pea- ja välisministriga)

• määrab peaministrikandidaadi ja nimetab ametisse valitsuse liikmed

• nimetab ametisse Eesti diplomaatilised esindajad teistes riikides (nt. saadikud ja suursaadikud) ning võtab vastu Eestisse saadetud diplomaatide volikirjad

• kuulutab välja seadused (või jätab välja kuulutamata)

• teeb Riigikogule ettepanekud kõrgete riigiametnike ametisse nimetamiseks

• annab üle riiklikud autasud

President annab ohvitseridele sõjaväelisi auastmeid, tal on õigus anda süüdimõistetule armu (kergendada karistust).

Seaduse väljakuulutamine

President jälgib, kas Riigikogus vastu võetud seadus on kooskõlas põhiseadusega. Kui president leiab, et kõik on korras, siis kuulutab ta seaduse välja. Ta võib jätta seaduse välja kuulutamata ning saata selle koos põhjendusega uuesti Riigikogule arutada ja otsustada. Kui Riigikogu võtab sama seaduse uuesti muutmata kujul vastu, peab president selle välja kuulutama või pöörduma Riigikohtu poole palvega tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui Riigikohus leiab, et seadus on põhiseadusega kooskõlas, kuulutab president selle välja.

Tasakaalustava võimalusena on presidendile antud õigus Riigikogu laiali saata ning kuulutada välja erakorralised valimised.