Читать книгу Kodaniku käsiraamat - Mart Jagomägi - Страница 9

Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele. Valitsus korraldab seaduste täitmist (nt. maksude kogumist, korrakaitset jne.) ning võib seaduse alusel ja seaduste täitmiseks anda välja õigusakte – määrusi ja korraldusi. See tähendab, et valitsus saab määruse või korralduse vastu võtta alles siis, kui seaduses on selgesti öeldud, et ta peab seda tegema.

Vabariigi Valitsuse moodustamine

Vabariigi President esitab Riigikogule peaministri kandidaadi. Kandidaadi valimiseks peab ta enne konsultatsioone Riigikogus olevate erakondadega, et selgitada välja, milline kandidaat võiks saada Riigikogu enamuse toetuse. Riigikogu otsustab, kas anda peaministri kandidaadile volitus moodustada valitsus. Vabariigi Valitsuse nimetab ametisse president 3 päeva jooksul pärast seda, kui Riigikogult valitsuse moodustamiseks volituse saanud peaministrikandidaat on esitanud talle valitsuse koosseisu.

Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees.

Vabariigi Valitsus astub tagasi:

• Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel

• peaministri tagasiastumise või surma korral

• kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust

Vabariigi President vabastab Vabariigi Valitsuse ametist uue valitsuse ametisseastumisel.

Valitsus püsib Riigikogu usaldusel. Riigikogu võib avaldada Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile umbusaldust. Kui Riigikogu avaldab umbusaldust peaministrile või valitsusele, peab kogu valitsus tagasi astuma. Umbusaldusavalduse läbiminemiseks peab seda pooldama vähemalt 51 Riigikogu liiget.

Vabariigi Valitsuse kooseis

Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid. Peaminister esindab Vabariigi Valitsust ja juhib selle tegevust. Peaminister nimetab kaks ministrit, kellel on õigus asendada peaministrit tema äraolekul. Asendamise korra määrab peaminister. Ministrit saab asendada üksnes teine minister.

Ministeeriumi juht on minister. Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada ka kuni kaks nn. portfellita (s.t. ministeeriumita) ministrit. Erijuhtum on Siseministeerium, mille juht on küll siseminister, kuid kus regionaalminister juhib Siseministeeriumi struktuuriüksusi, mis tegelevad kohaliku omavalitsuse, regionaalhalduse, regionaalarengu ja perekonnaseisu alaste küsimustega ning kirikute ja kogudustega seotud asjade korraldamisega. Seega laienevad regionaalministrile ministeeriumi juhtiva ministri õigused ja kohustused.

Minister juhib ministeeriumi, korraldab selle valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi, annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja käskkirju ning täidab muid ülesandeid, mis talle seadusega sätestatud alustel ja korras ette on nähtud.

Vabariigi Valitsuse liikmed ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse.

Valitsuse liikmete ja tegevuse kohta saab infot veebilehelt www.valitsus.ee.

Eestis on järgmised ministeeriumid:

•Haridus- ja Teadusministeerium

•Justiitsministeerium

•Kaitseministeerium

•Keskkonnaministeerium

•Kultuuriministeerium

•Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

•Põllumajandusministeerium

•Rahandusministeerium

•Siseministeerium

•Sotsiaalministeerium

•Välisministeerium

Valitsusasutused

Valitsusasutused on ministeeriumid, Riigikantselei ja maavalitsused, ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitustega asutused. Valitsusasutusteks on ka kaitsevägi ja prokuratuur.

Maakonna tasandil esindab valitsust maavanem. Ühtlasi kontrollib ta kohaliku omavalitsuse üksuste üksikaktide ja teatud haldustoimingute seaduslikkust.

Riigikantselei ja riigisekretär

Vabariigi Valitsuse juures on Riigikantselei, mida juhib riigisekretär. Riigisekretär korraldab Vabariigi Valitsuse tööd ja juhib Riigikantseleid.

Riigisekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister.

Vabariigi valitsuse tööst

Vastupidiselt Riigikogu istungitele on Vabariigi Valitsuse istungid kinnised (kui valitsus teisiti ei otsusta). Valitsus teeb oma otsused istungil. Nende tegemisele eelneb peaministri või asjaomase ministri ettepanek. Ka valitsuse õigusaktid võetakse vastu istungitel. Valitsuse istungit juhatab peaminister. Otsused tehakse kollektiivselt ja peaministril ei ole ainuõigust valitsuse nimel otsust teha (nagu mõnes teises riigis).

Valitsuse määrused kehtivad, kui nad kannavad peaministri, asjaomase ministri ja riigisekretäri allkirja. Valitsuse ja ministrite määrused on samuti leitavad elektroonilisest Riigi Teatajast aadressil www.riigiteataja.ee.