Читать книгу Völsungite saaga - Mart Kuldkepp - Страница 4

13. sajandil tundmatu islandi autori kirjutatud „Völsungite saaga“ põhineb oluliselt vanemal materjalil, mille juured ulatuvad tagasi vähemalt suure rahvasterändamise aega 5. sajandil. Paljud saaga tegelastest on kaudselt seostatavad kunagiste germaani ja hunni kuningatega ning sündmustiku kaugeks tagapõhjaks võivad olla tegelikult toimunud ajaloosündmused.

Lugu lohetapja Sigurðist ja Völsungite soo langemisest kuulub germaani rahvaste ühisesse kultuuripärandisse, mis kunagi oli üldtuntud kogu Põhja-Euroopas. Oma laialdaselt levikult on Völsungite tsükkel võrreldav teiste suurte keskaegsete kirjandustraditsioonidega nagu lugulaulud Karl Suure ustavast vasallist Rolandist ja rüütliromaanid kuningas Arthuri Ümarlaua rüütlitest. Kui viimastes peegeldub eeskätt rafineeritud õukonnakultuur, siis Sigurði lugu pakub vähemalt oma põhjamaises variandis võimaluse siseneda teistsugusesse keskaega, milles elavad kangelased ei hooli suuremat südamedaamidest ega rüütliturniiridest, vaid üksnes aust ja kättemaksust, mis viib tihti lõppematu veritasuni perekondade vahel.

Samas on „Völsungite saagal“ oma üldinimlik mõõde, igihaljas motiiv inimese asjatust võitlusest oma saatusega, et sellele lõpuks siiski alistuda. Ent traagilisusele vaatamata ei puudu loos tubli annus puhast meelelahutust ja isegi huumorit. Saagas antud pilt muinaspõhja eetikast ja elulaadist, või vähemalt sellest, kuidas seda kõrgkeskaegsel Islandil mäletati ja kujutleti, on rikas ja mitmekülgne ning pakub vaieldamatut kultuuriloolist huvi.