Читать книгу Ellujäämise kokakunst - Martin Hanson - Страница 2

Paratamatuse reegel 69: kunst kokana ellu jääda seisneb toidu lihtsuses!

Ennast kokaks nimetada on julge samm. Olgem ausad, kokad on inimesed, kelle käes nuga iga päev rõngaid ja ribasid maailma paiskab, kelle käte vahel rulluvad kauneimad les cotlettes ning vabaneb energia, mille kuumuses küpsevad kuldseim ahjuvorm ja praad.

Mina ei ole kokk, ma olen inimene, kellele meeldib süüa teha. Ärge ehmuge valgest kitlist ja pikast põllest, see on vaid efekti mõttes. Minu kirik on köök, minu religioon on kulinaaria, minu püha kolmainsus on Maitse, Aroom ja Välimus.

Ma olen kulinaariafriik sõna tõsiseimas mõttes. Ma kondan tihti sihitult turul, uurides lettidel müüdavat ning tagaruumides lõigutavat, räägin puises vene keeles inimestega ning loon suhteid. Isegi võõrastes linnades leian ma alati üles turu, mõne huvitava söögikeskuse või poe, mis eristuvad tavamentaliteedist. Ma tahan teada, mida filipiinod teevad seaajust või itaallased äsja veristatud lambast.

Ma olen inimene, kes jäljendab, proovib uut ning leiab alati lahenduse. Ma vedasin korterinaabriga aastaid tagasi kihla, et suudan teha kõigest midagi. Leidsime kapist pooliku sibula, muna, kõva saia, võid ning pool purki head Prantsuse sinepit. Väntasin kokku maailma parima sinepi-sibula-munavõi. Grillisin saia ning katsin kreemiga, grillisin veel ning voila! – tulemuseks oli kõrgkulinaaria, mis nõudis karmihinnalisimat Chiantit.

Pannid tulele, turult kraam koju ning kontrollime, mida teha oskame. Alustame rahulikult, lõpetame professionaalidena. Kõige lõpuks ei ole oluline miski muu kui iseennast nautida.

Head kulinaariat!

MH