Читать книгу Ellujäämise kokakunst - Martin Hanson - Страница 9

Internatsionaalne

Meenutagem vanavanemate keldriuberikku või garaažinurka. Paremal servas virnade viisi räime tomatis, mille tagant vahtis kohkunult paar rida sprotte ning mõniteist skumbriaga plekikosu.

Vasakul võtsid seest õõnsaks turistieinete, vürtsitatud veiseliha ja kanamaksapasteetide rasked karbid ning purki pistetud tomatite, seente ja kurkide variatiivne rohkus. Aukohal, kogu sõjatandri keskel, juhtisid vägesid aga vinegreti, poslamaslade ja mereandide litrid.

Tagatipuks vedas vanaisa igal aastal keldri silmini täis vanaema tehtud keediseid ja köögiviljasegusid. Kui veel õite hiljuti uurisin, kas majapidamises “seda” leidub, sain vastuseks, et oota, ma keldrist vaatan. Ja voila! Olemas!

Kolasin selvehalli igipikkades riiulivahedes ning silmitsesin kõikvõimalikke karpe ja purke. Ahjaa, ma võtan konservinimistusse ka purgid, sest klaaspurgis pakutakse pandavaid tigusid ja teod on mu lemmarid! Tihti panen ma siia alla ka pakisüldi ning pasteedid. Nimekiri sai 100 kanti. See on ligilähedaselt 10 ruutsentimeetrit purgi kohta. Laua suuruseks teeb see siis 10 x 10 meetrit.

Niisiis, soovitused:

• Tõsta alati lauale soe leib ning tõeliselt hea taluvõi. Keeda juurde törts head Eesti kartulit ning võta kapist pitsid ja karge viin. Sinep, mädarõigas ja äädikas ka loomulikult.

• Maitseaineriiul tühjenda koos saba ja sarvedega laua keskele.

• Konservide valikul lähtu esiteks oma isiklikust soovist ja hetkeihast, edasi liigu aga ekstreemsuse ja ebatavalisuse suunal: marineeritud hapuoblikad, kaheksajalad, oliiviõlis trühvlid ja oaidud.

• Lase kõik purgid ja konservid kenasti laual valla ning hakka segama ja katsetama. Tõsta toidud taldrikule ning söö kahvliga, pane röstitud leivale ja hauka või pista purgist-karbist otse suhu.

• Pits viina ka ikka, sest sea moodi pole ilus süüa.